Sirvi Autor "Katayama, Shintaro, juhendaja" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Advanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Yaşar, Barış; Kurg, Ants, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Kere, Juha, juhendaja; Katayama, Shintaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Karolinska Institutet
    Embrüo arengu esimene nädal on kriitiline periood, mil organismi kõige varasemad arengujuhised rakenduvad. Selle perioodi mõistmine võib aidata parandada inimeste viljatusravi. Käesolevas väitekirjas kasutati inimese mudelorganismina veist, et uurida olulisi geene, mida nimetatakse PRDL-klassi homeoboks geenideks ja mis on aktiivsed inimese embrüotes enne pesastumist emaka siseseinale ehk implantatsiooni. Väitekirjas esitatud esimene uuring kirjeldab seitsme veise PRDL-geeni struktuuri ja aktiivsust pesastumis-eelsetes embrüotes. Samuti tuvastati TPRX3 kui transkriptsioonifaktor, mis võib aktiveerida teisi geene. Teises uuringus kasutatati spetsiifilist RNA sekveneerimise meetodit ning tuvastati võimalikud tegurid, mis aktiveerivad embrüo enda genoomi. Teadmine, millised tegurid aktiveerivad embrüo genoomi arengu kõige varasemas etapis, on oluline reproduktiivtehnoloogiate parandamiseks. Väitekirja kolmas uuring keskendub teisele PRDL-klassi geenile, DUXC-le. Kuna DUXC-d peetakse genoomi aktivaatoriks, on selle üksikasjalik iseloomustamine vajalik selle protsessi mõistmiseks. Uuring kinnitas, et DUXC-geen on varajastes embrüotes aktiivne ning selle struktuur erineb varasemast teadaolevast. Samuti näidati, et DUXC genoomne struktuur on erinevate veisetõugude vahel sarnane. Lisaks on see sarnane oma inimese homoloogi DUX4 genoomse struktuuriga. Olulise leiuna näidati ka, et DUXC ekspressioon ei sõltu embrüo enda genoomi aktiivsusest. Viimane uuring käsitles keskkonnategurite mõju embrüo varajasele arengule. Meie tulemused näitasid, et veise embrüote kasvatamine 20% hapnikutasemel aeglustab embrüo genoomi aktiveerumist. Seetõttu kinnitati, et embrüote kasvatamine laboris madalama hapnikutasemega tingimustes, mis on sarnased emaka tingimustega, on optimaalne. Kokkuvõttes näitasid need uuringud, kuidas PRDL-geenid suunavad embrüo üleminekut emalt kaasa saadud arengu juhistelt embrüo enda genoomi juhistele ning annavad uusi teadmisi imetajate elu kõige varasematest etappidest