Sirvi Autor "Kerro, Karolin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundide ning antud ainete õpetajate roll õpilaste poliitiliste ideoloogiate kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2024) Kerro, Karolin; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundide rolli õpilaste ideoloogiate kujunemises. Valimistulemused viitavad, et noored ei osale aktiivselt valimistel. Näiteks 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel hääletas alla poole 18-24-aastastest, moodustades vaid 6,7% kogu valimas käinutest (Valimised 2024). Kuigi Eesti noorte üldised haridusnäitajad püsivad kõrgel - seda kinnitavad näiteks PISA (Programme for International Student Assessment) testide kõrged tulemused(Çıtak 2024) –, on 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu kohaselt Eesti noorte kodanikuosaluse näitajad keskmisest all pool, samuti iseloomustab Eesti noori vähene huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu(Ümarik jt 2022). Passiivsus poliitikamaastikul võib tekitada probleeme, sealhulgas noorte arvamuste ja murede eiramist poliitikamaastikul. Selles kontekstis on oluline mõelda, kuidas haridussüsteem võib mõjutada poliitiliste ideoloogiate kujunemist ja seeläbi noorte poliitilist käitumist. Uurides haridussüsteemi ja noorte ideoloogiate kujunemist, saame paremini aru, kuidas formuleeruvad noorte ja tulevaste põlvkondade uskumused, väärtused ja käitumismustrid ning kuidas õppeained ja antud ainete õpetajad saavad toetada sotsiaalset sidusust, poliitilist osalust ja kriitilist mõtlemist. Süvaintervjuude põhjal loodud analüüsist selgub, et Eesti noortel on raskusi ideoloogia teema mõistmisega ning tihtipeale ei osata selgitada ideoloogia rolli ühiskonna ning ka nende endi eludes. Õpilaste sõnul tuleneb teadmiste auk vähesest või täiesti puudulikust teema käsitlusest. Ka õpetajate sõnul käivad ideoloogia teemad väga lühidalt ühiskonnaõpetuse materjalidest läbi ning ajaloos keskendutakse pigem sündmustele, mitte sündmuste poliitilisele taustale. Süvaintervjuudest selgus, et õpilased pigem tunnevad, et õppekava ning õpetajate õpetusstiil on väga neutraalne ja seetõttu ei ole ka tekkinud kunagi pinget kindlat maailmavaadet pooldada. Bakalaureusetöö annab tervikliku ülevaate varasemalt leitud seostest ideoloogiate ja haridussüsteemi vahel ning kuidas analüüsis leitud tulemused peegeldavad antud teemat Eesti kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The politics of the EU own resources system: country coalitions and obstacles to reform
(Tartu Ülikool, 2026) Kerro, Karolin; Eihmanis, Edgars, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis examines how country coalitions shape negotiations on the reform of the European Union’s (EU) system of own resources in the context of the 2028-2034 Multiannual Financial Framework (MFF) negotiations. More specifically, it focuses on the growing tension between the EU’s increasing financial needs following the Covid-19 pandemic, the war in Ukraine and rising demands for defence, competitiveness and climate-related investment, and the political difficulties surrounding the financing of these priorities. Particular attention is given to how Member States position themselves regarding budget size, new own resources, burden-sharing and rule-of-law conditionality. While many Member States support a larger and more ambitious EU budget, there is currently no consensus on how this budget should be financed. The thesis challenges the predominantly functional narrative that growing financial needs will naturally lead to support for a larger EU budget and new own resources. Instead, the analysis demonstrates that negotiations are primarily shaped by coalition politics between Member States. Several distinct coalitions emerge from the negotiations. The classic Frugal coalition continues to oppose both budgetary expansion and new own resources, prioritising lower national contributions and correction mechanisms such as rebates. In contrast, a new coalition of Member States supports both a larger budget and the introduction of new own resources to finance expanding EU priorities. Furthermore, the Friends of Cohesion coalition supports increased spending but resists financing mechanisms perceived as regressive and disproportionately burdensome for less prosperous Member States. The findings demonstrate that debates over fairness have become increasingly central to negotiations on the own resources system. Many Member States argue that some proposed own resources risk shifting a greater financial burden onto less developed economies, thereby conflicting with the EU’s cohesion objectives. In addition, the thesis shows that rule-of-law conditionality remains politically divisive, although the previously influential Sovereignty coalition opposing such conditionality has weakened, particularly due to Poland’s shift toward supporting stronger rule-of-law mechanisms.