Sirvi Autor "Kesler, Martin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Biological characteristics and restoration of Atlantic salmon Salmo salar populations in the Rivers of Northern Estonia
(2015-07-06) Kesler, Martin
Lõhi arvukus on drastiliselt vähenenud praktiliselt kogu leviala ulatuses. Põhja-Eestis on lõhi ajalooliselt siginud üheteistkümnes jões, kuid 1990-ndate lõpuks olid populatsioonid säilinud neljas jões. Lõhi arvukuse taastamisel on suurt tähelepanu pööratud noorkalade asustamisele. Käesolevas töös uuriti kasvanduse päritolu lõhi laskujate ellujäämust ja merre rände ajastust võrrelduna looduslike laskujatega. Enamus kaheaastasena asustatud laskujatest rändas merre nädala jooksul peale asustamist. Kaheaastased laskujad asustati jõkke enne looduslikku laskumisperioodi ning nad jõudsid merre siis, kui loodusliku päritolu kalade laskumine merre alles algas. Asustatud üheaastaste laskujate merre ränne oli aeglasem ning selle ajastus kattus suuremal määral looduslikega. Kaheaastaste asustatud laskujate ellujäämus oli jõerände jooksul keskmiselt 44 %, üheaastastel seevastu vaid 19 %. Osa aastasena asustatud kaladest ei rännanud kohe merre, vaid jäid järgmise kevadeni jõkke ning laskusid siis üheaegselt koos looduslike kaladega. Klassikaliseks näiteks lõhi asurkondade kadumisest on Purtse jõgi. Jõe valgala asub põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskmes. Põlevkivitööstuse tulemusena suri kohalik lõhipopulatsioon välja. Veekvaliteet hakkas paranema 1990-ndatel ning esimest korda märgati Purtse jões kudevaid lõhisid 2005. aasta sügisel. 2006. aastal tabati Purtse jõest samasuvised tähnikuid, millest järeldub, et lõhi suutis jões looduslikult sigida. Uuringu tulemustest järeldub, et kui looduslike populatsioonide taastamisel tagatakse head sigimis- ja elutingimused on lõhi võimeline sigimisalad taasasustama. Jões elavad lõhitähnikud on enamasti paikse eluviisiga, talvitudes jõesuudmetes või jõega ühenduses olevates sobilikes järvedes ning laskudes alles piisava suuruse saavutamisel kevadeti merre toituma. Antud töös dokumenteeriti esmakordselt tähnikute sügisene allavoolu ränne Läänemere lõhijõgedes. Kuigi senine teaduskirjandus väidab, et sügiseti allavoolu rändavad tähnikud ei ole veel soolases merevees elamiseks kohastunud, näib, et riimveelise Läänemere lahtede madal soolsus ei ole lõhi noorjärkudele füsioloogiliseks takistuseks. Kirjeldatud nähtus on tõenäoliselt omane teistelegi Läänemere madala soolsusega piirkondadele. Viimases uuringus hinnati immuunreaktsiooni tugevust. Immuunreaktsiooni tugevuse ja tähniku suuruse vahel ilmnes oluline negatiivne korrelatsioon. See tulemus on mõnevõrra vastuolus üldise arusaamaga, et suurematel noorkaladel on parem ellujäämus ning üldine kohasus. Uuringust tuleneb, et tulevikus jõgedesse asustatavate noorkalade käitumine ja mõõtmed võiks olla sarnased kohalike looduslike kaladega.
Hingu Cobitis taenia L. kasvukiirus ja sigimisbioloogia Matsalu lahes
(2005) Kesler, Martin; Vetemaa, Markus, juhendaja; Saat, Toomas, juhendaja