Sirvi Autor "Kivirand, Kairi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Aptasensor tsüanobakterite toksiini mikrotsüstiin-LR määramiseks
(Tartu Ülikool, 2021) Rohtla, Rasmus; Rinken, Toonika; Kivirand, Kairi; Jõgi, Eerik; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös disainiti ja konstrueeriti aptasensor toksiini mikrotsüstiin-LR (MC-LR) määramiseks. MC-LR on tsüanobakterite poolt toodetud levinuim hepatotoksiin, mille sidumiseks ja detekteerimiseks kasutati konstrueeritud sensoris nii MC-LR aptameeri kui MC-LR vastast monoklonaalset antikeha. Töö tulemusena leiti, et sensor võimaldab määrata MC-LR kontsentratsiooni alla Maailma Terviseorganisatsiooni kehtestatud piirmäära, mis on 1 μg/l, kusjuures analüüsiks kulus 75 minutit. Konstrueeritud aptasensorit testiti ka MC-LR määramiseks sinivetikakultuuris. Aptasensori kasutamine võimaldab tulevikus sinivetikate poolt toodetavate toksiiinide kohapealset detekteerimist ja vee kvaliteedi hindamist.
Biosensori konstrueerimine biogeensete amiinide määramiseks
(2007-05-22T09:12:55Z) Kivirand, Kairi
Käesoleva töö eesmärgiks oli iseloomustada herneidudest eraldatud amiini oksüdaasi (PSAO, EC 1.4.3.6) aktiivsust erinevate amiinsete substraatide suhtes; immobiliseerida eraldatud ensüüm nailonniidile ning uurida biogeensete amiinide mõju amiini oksüdaasil baseeruva amperomeetrilise biosensori väljundvoolu parameetritele, eesmärgiga luua biosensor biogeensete amiinide määramiseks, kus bioselektiivse elemendina oleks kasutusel herneidudest puhastatud ensüüm. Amiini oksüdaasi eraldamiseks kasutati kolmeetapilist puhastusprotsessi - homogeniseerimine, sadestamine ja erinevate kromatograafiliste meetodite kasutamine. Eraldatud ensüümi aktiivsust erinevate amiinsete substraatide suhtes määrati amperomeetriliselt Clark´i tüüpi hapnikuanduri abil ning saadud parameetrite alusel arvutati välja Ks väärtused erinevate substraatide jaoks. Ensüümi aktiivsus määrati alifaatsete diamiinide ja monoamiini ning aromaatsete amiinide suhtes. Selgus, et herneidudest eraldatud amiini oksüdaas on selektiivne 1,5-diaminopentaani (ehk kadaveriin) ja 1,4-diaminobutaani (ehk putresiin) suhtes. Neid amiine võime leida toiduainetes, milles on hakanud toimuma roiskumis- või käärimisprotsessid. Eraldatud ensüüm immobilseeriti kandjale, milleks kasututati nailonit. Immobiliseerimiseks kasutati kahte meetodit – sidumist dimetüülsulfaadi (DMS) ja glutaaraldehüüdi abil, kusjuures stabiilsem ensüüm saadi glutaaralhehüüdiga immobiliseerides. Biosensoriga mõõdeti erinevatel temperatuuridel ja aegadel kogutud hõbeheigi proovides biogeensete amiinide (kadaveriin ja putresiin) sisaldust - HPLC meetodil ning solubiliseeritud ja immobiliseeritud ensüümiga. Lisaks uuriti ka kadaveriini ja putresiini koosmõju reaktsiooni väljundsignaalile.
Diamine oxidase-based biosensors: construction and working principles
(2011-05-16) Kivirand, Kairi
Doktoritöö eesmärgiks oli uurida diamiini oksüdaasil baseeruvate biosensorite kontrueerimist biogeensete amiinide määramiseks toiduainetes. Selleks puhastati herne idudest diamiini oksüdaas ning uuriti selle ensüümi selektiivsust erinevate amiinide suhtes. Selgus, et diamiini oksüdaasi selektiivsus on kõige kõrgem kadaveriini ja putrestsiini suhtes, mis oli heaks eelduseks biogeensete amiinide biosensori konstrueerimiseks. Biogeensete amiinide koosmõju uurimiseks biosensori väljundsignaalile viidi läbi mõõtmised lahustes, mis sisaldasid samaaegselt kahte või enamat amiini. Selgus, et kadaveriin ja putrestsiin elimineerivad osaliselt teineteise individuaalset mõju väljundsignaalile. Histamiini leidumise korral lahustes selgus, et kadaveriini ja/või putrestsiini olemasolul ei avalda histamiin biosensori väljundsignaalile detekteeritavat mõju. Erinevate amiinide mõjude osakaalude kirjeldamiseks biosensori väljundsignaalile pakuti välja mitme muutujaga mudel, mis võimaldas iseloomustada biosensori väljundsignaali mitut substraati sisaldavates segudes ja biosensori kalibreerimist nende määramisel. Korrelatsioon katsetulemuste ja mudeli abil leitud tulemuste vahel oli kõrge (standardhälve 0,097 ja korrelatsioonikordaja 0,93). Diamiini oksüdaasi stabiliseerimiseks immobiliseeriti see nailonniidile. Immobiliseeritud ensüüm oli stabiilne vähemalt 3 kuud 4oC juures või 120 mõõtmise jooksul. Immobiliseeritud ensüümi eriaktiivsus oli (4,6 ± 0,4) × 10-4 IU/cm, mis oli piisav biosensori kontrueerimiseks. Konstrueeritud biosensorit, mis koosnes 90 cm pikkusest diamiini oksüdaasi-sisaldavast nailonniidist ja hapnikuandurist, kasutati edukalt kala (hõbeheigi) proovide värskuse hindamiseks. Kadaverini ja putrestsiini sisaldus määrati eelnevalt töötlemata kala (hõbeheigi) proovides 5 minuti jooksul ning saadud tulemused olid heas kooskõlas kõrgefektiivse vedelikkromatograafiaga saadud tulemustega.
Streptococcus uberis’e vastaste antikehade puhastamine vereseerumist
(Tartu Ülikool, 2015) Nikopensius, Merit; Rinken, Toonika; Kivirand, Kairi; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut