Sirvi Autor "Klaas-Lang, Birute" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides(Haridus- ja Teadusministeerium, 2014) Klaas-Lang, Birute; Praakli, Kristiina; Peedisson, Anni; Lašmanova, AllaKäesolev uuring „Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides” võtab vaatluse alla eesti keele õppe seisukohast edukamate ja vähem edukate vene õppekeelega koolide juhtkonna ja õpetajate ning 9. klasside õpilaste hoiakud eesti keele kui riigikeele õppe suhtes. Detailse vaatluse all on kaheksa vene õppekeelega põhikooli, kus tehti nii kooli juhtkonna ja õpetajate kui ka 9. klasside õpilastega kokku 16 rühmaintervjuud. Lisaks sellele analüüsiti 20 vene õppekeelega põhikooli (sh eespool nimetatud koolide) veebilehte kui kooli avalikkusele suunatud kuvandit, pöörates tähelepanu ka koolide arengukavadele, põhikirjadele jt dokumentidele ja hõlmates sel moel hoiakute ja suhtumiste uuringusse veel ühe dimensiooni – kooli (ametlikud) hoiakud ja väärtused. Enesekuvandi seisukohast oli tähelepanu all, kuidas kool ennast avalikkusele esitleb, veebilehtede põhikeel(ed) ning teabe ja dokumentatsiooni edastamine nendes keeltes, eesti keele kui õppeaine paiknemine õppeainete hierarhias, riigikeele, lõimitud aine- ja keeleõppe (LAKõppe) ning huvitegevuse jms nähtavus veebilehel.Kirje Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa ja Kanada riigikeeleõppe võrdlev uuring(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Klaas-Lang, Birute; Kikerpill, Tiina; Praakli, Kristiina; Zagorska, Ilze; Türk, Ülle"Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa ja Kanada riigikeeleõppe võrdlevas uuringus" käsitletakse riigikeele õppe olukorda Soomes, Lätis, Leedus, Iirimaal ja Kanadas Ontario provintsis ning võrreldakse seda Eestiga. Uuringu eesmärk on anda ülevaade nimetatud riikide riigikeele õppe kogemusest, rõhuasetusega põhikooli või sellele vastava kooliastme riigikeele ainekavadel. Riigikeele ainekavad on paigutatud uuritavate riikide hariduskorraldusliku ja keelepoliitilise õigusruumi konteksti, samuti on uuringusse hõlmatud riigikeele õppega kõige vahetumalt kokku puutuvad isikud - õpetajad ja õpilased.