Sirvi Autor "Klaas-Lang, Birute, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 22

Eesti keele adessiivi funktsioonid ja vasted leedu keeles
(Tartu Ülikool, 2018) Dailidėnaitė, Milda Ona; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe - ajalugu, hetkeseis ja tulevikuperspektiivid
(Tartu Ülikool, 2018) Kütt, Evelin; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti muukeelse kooli kakskeelsele õppele ülemineku arvamusavalduste analüüs: sõnasaajate ja -võtjate erakondlik kuuluvus ja meie-nemad vastandus
(Tartu Ülikool, 2014) Ärm, Triin; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eestis õppivad välisüliõpilased ja eesti keel: hoiakud ja keeleõppimise motivatsioon
(Tartu Ülikool, 2018) Reile, Liis; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Ida-Virumaa täiskasvanud eesti keele õppija ja tema õpimotivatsioon
(Tartu Ülikool, 2018) Savolainen, Angelina; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Keelekasutus Eesti mitmekeelses töökeskkonnas
(Tartu Ülikool, 2016) Hango, Inna; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele võõrkeelena osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Keelekümblus lasteaias: eesti vs vene keel suhtlussituatsioonides
(Tartu Ülikool, 2023) Sitnikova, Sofiia; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Lõimitud aine ja keeleõppe meetodi rakendamine eesti keele kui teise keele õpetamisel koolieelses lasteasutuses
(Tartu Ülikool, 2023) Schmidt, Alina; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
meie-nemad vastanduse konstrueerimine 1992. aasta poliitiliste programmide näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Tiit, Merlin; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Praakli, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Mitmekeelse kooli mõju õpilaste keeleoskuse arengule
(Tartu Ülikool, 2022) Šavkun, Maria; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
On the equivalents of the Latvian verbal prefixes in Estonian
(2020-03-06) Tālberga, Ilze; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas uuritakse läti verbiprefiksite ja nende funktsioonide võimalikke väljendusviise eesti keeles. Eesti emakeelega õppijate jaoks on läti keele õppimise juures üks kõige raskemini omandatavaid teemasid just läti verbiprefiksid ehk verbi eesliited, kuna 1) eesti keeles verbiprefiksid puuduvad ja sellest lähtuvalt ei taju keeleõppija üldjuhul seda, kas ja kuidas tuleb prefikseid kasutada, ning 2) ei leidu asjakohaseid õppematerjale, mille abil teada saada, millal ja milliste verbidega tuleb prefikseid kasutada. Kuigi mõnel puhul on küll võimalik eesti keelega paralleele tuua (nt osadel juhtudel on märgata prefiksite sarnasust perfektiivus- või afiksaaladverbidega), pole eesti keeles siiski vasteid alati võimalik määratleda. Lähtudes eelnimetatud probleemidest, on väitekirja eesmärgiks olnud uurida, millised on läti verbiprefiksite võimalikud vasted eesti keeles, nimelt, milliseid keelelisi vahendeid (nt leksikaalgrammatilisi, süntaktilisi, analüütilisi, semantilisi) võib selleks kasutada, ning millistel juhtudel läti verbiprefiksitel eesti keeles vasted puuduvad. Küsimustele vastamiseks on kasutatud tõlkepõhist uurimismaterjali, mis koosneb kaheksast lätikeelsest ilukirjandusteosest ja nende eestikeelsetest tõlgetest. Uurimisküsimustele vastamisel ilmnesid mitmed asjaolud, mis olid selle uurimuse kontekstis olulised, näiteks, et kas verb on sihiline või sihitu, kas verb on liikumisverb või mitte. Liikumisverbi puhul on tõenäolisem, et verbile liituva prefiksi tähendus on tugevalt seotud sellele vastava määrsõna tähendusega, ja siis on prefiksi eestikeelne vaste samatähenduslik määrsõna. Veel on oluliseks faktoriks see, mitme prefiksiga verbi tuletada saab, kas prefiksverbid on polüseemilised, kas eesti keeles on tegemist partitiivverbiga jne. Uurimistöö tulemused annavad ülevaate läti prefiksverbide võimalikest vastetest eesti keeles ning on heaks lähtepunktiks vajaliku õppematerjali väljatöötamisel ja edasisel uurimisel.
Sõnavarapädevuse arendamine keeleäppide toel
(Tartu Ülikool, 2023) Smirnova, Alina; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Kallas, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soomemõjulised uudiskeelendid eesti argikeeles
(Tartu Ülikool, 2013) Markson, Hannelore; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
Täiskasvanute õpimotivatsioon eesti keele ja kirjanduse tundides Põlva Gümnaasiumi näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Toots, Karina; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Tartu Ülikooli välistudengite motivatsioon ja hoiakud eesti keele õppes
(Tartu Ülikool, 2016) Reile, Liis; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Teachers and learners constructing meaning in the foreign language classrooms: a study of multimodal communication in Estonian and French classes
(2018-10-10) Ingerpuu-Rümmel, Eva; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mis toimub? Videol ei ole heli. Ometi saan kõigest aru, mis teoksil: õpetaja naeratab, vehib juustega ja sätib oma pluusi. Ilmselgelt ta edvistab. Kuid õpilased vaatavad teda süvenenult või kirjutavad midagi paberile. No nii – sain heli korda. Õpetaja tõepoolest edvistab! Ta ütleb, et on kõige ilusam ja targem ja harukordsem! Ta teeb seda kõike pehme ninahäälega! Õpetaja näitab igal viisil, et on rahulolev iseendaga – žestidega, häälega, sõnadega! Ja õpilased – täisealised üliõpilased – ei tundu häiritud olevat. Nüüd panen video algusest käima ja näen samu inimesi hoopis teistsuguseid tegevusi tegemas – õpetaja jagab õpilastele tõsisel ilmel paljundatud lehti, mida õpilased kohe uurima hakkavad. See tundub olevat tavapärane keeletunni algus. Õpilased õpivad prantsuse keelt. Mul on ka videod eesti keele tundidest. Kõigis tundides toimub võõrkeele õppimine. Võõrkeeles on palju tundmatuid sõnu – neil samadel lehtedel, õpetaja jutus, kaaslaste kõnes. Mida need sõnad tähendavad? Eesti keele tundides uurivad õpilased, mida tähendavad näiteks „tõstuk“, „soo“, „mulks“, „üüratu“. Prantsuse keele tundides tuleb välja, et „remue-méninges“ tähendab ajurünnakut, „jurer“ vandumist, „vanter“… „Vanter“ – see ju tähendabki uhkustamist ja edvistamist! Õpetaja seletas õpilastele sõna tähendust ja kasutas selleks mitmeid väljendusviise. Mul on salvestatud kaks eesti ja kaks prantsuse keele tundi. Ka õpilased seletavad sõnu kaaslastele ja kasutavad lisaks sõnadele žeste ja häält. Näiteks eesti keele tunnis teeb üks õpilane neelamishäälitsust, kui seletab sõna „lonks“. Prantsuse keele tunnis näitab üks õpilane isegi õpetajale rusikat – ta seletab sõna „colère“ – viha. Niisiis, õpetaja ja õpilased suhtlevad multimodaalselt – kogu tähenduse loomine käib mitme väljendusvahendi abil. Sõnadega igas olukorras hakkama ei saa. Žest võib ollagi ainus väljendusvahend – kes kätt ei tõsta, ei pruugi sõna saada. Žeste ja sõnu ja hääleväljendusi on palju – mõni ütleb vaid ühe sõna, teine kasutab kõiki kolme väljendusvõimalust korraga. Kui pista vaid viivuks pea ukse vahelt sisse, siis ei pruugi aru saada, mis keeletunnis toimub. Õpilaste ja õpetaja suhtlemise mõistmiseks on vaja olla kohal vähemalt terve tunni ja veel parem, kui tean enne pisut nende päritolu, vanuse, keeleoskuse ja muu taolise kohta. Sõna tähenduse mõistmiseks võib paberist või elektroonsest sõnaraamatust väheseks jääda. Tõlkimine on vajalik, kui sõna on täiesti tundmatu või tunnis napib aega. Siiski on see vaid üks võimalus muude sõna seletamise võimaluste hulgas. Silmast silma suhtlemisel saab inimene kasutada lisaks sõnadele žeste ja hääle väljendusvõimalusi. Kuigi analüüsitud tundides seda esile ei tulnud, ehk kasutatakse mõnes tunnis ka muusikat, värve, lõhnu või muudki tähenduse loomiseks. Olen saanud valmis doktoritöö õpetaja ja õpilaste vahelisest multimodaalsest suhtlusest. Uurimus võttis vaatluse alla üle saja suhtlusolukorra neljast keeletunnist. Uurimuses osales kolm õpetajat ja üle kolmekümne õpilase. Iga osaleja iga nähtav ja kuuldav suhtlustegevus on kirja pandud. Nii on selgunud, et nii õpetaja kui õpilased loovad õpitavatele sõnadele tähendust ning teevad seda üheskoos mitme väljendusvahendi abil. Täpsemaid võimalusi suhtlustegevuste kasutamiseks sõnade seletamisel saavad lugeda huvilised doktoritööst ja artiklitest. Ehk saavad minu doktoritööst inspiratsiooni ka praegused ning tulevased õpetajad, et kasutada multimodaalseid suhtlusvõimalusi võõrkeele (ja miks mitte ka teiste ainete) õpetamisel.
Tee eesti keele juurde. Eraõpetaja kaasamise põhjused
(Tartu Ülikool, 2023) Kovkin, Vasilisa; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Tegelik mitmekeelsus
(Tartu Ülikool, 2023) Petrotšenko, Jekaterina; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
The Livonian jussive in the context of the Central Baltic area
(2023-12-06) Kurpniece, Milda; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Norvik, Miina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja liivi keeltel on palju ühist, üks nendest sarnastustest on eraldi vorm, mida kasutatakse kaudsete käskude, nõuete jms väljendamiseks: jussiiv, ehk möönev kõneviis. Kuigi esimesest pilgust võib tunduda, et eesti ning liivi möönev kõneviis on peaaegu identset, nt „nǟgõ“ on eesti keeles „nähku“, siiski eesti ja liivi jussiivil on nii mõnigi erinevus. Esiteks liivi möönev kõneviis muutub arvus, nt „nǟgõ“ on ainsuse vorm, mida kasutatakse kõikide ainsuse isikutega ja „nǟgõd“ on mitmuse vorm, mida kasutatakse kõikide mitmuse isikutega. Lisaks sellele liivi jussiivi kasutatakse peaaegu alati koos partikliga „laz“, mis eesti keeles oleks „las“, näiteks öeldakse liivi keeles „laz ma nǟgõ“ ehk „las ma näen“ või „mina nähku“. Samuti erinevalt eesti keelest kasutatakse liivi jussiivi täissihitist genitiivis, mitte nominatiivis. Liivi jussiiv erineb eesti jussiivist mitte ainult morfoloogiliselt ja süntaktiliselt vaid ka semantiliselt. Nimelt edastatakse liivi keeles jussiivi abil mitte ainult käske, nõudmisi, õhutusi, lubasid, soove, mööndust, vaid ka otstarvet ning küsimusi. Näiteks saab liivi keeles öelda: „Se vȯzā um nei ūnd, perīnai um tōnd immer kierõ, laz tuoi pūoļ ka ūg“, mida eesti keeles öeldaks niiviisi: „See liha on niiviisi praadinud ja perenaine on tahtnud ümber keerata, et teine pool ka praeks“. Liivi keeles sidesõna „et“ asemel saab kasutada jussiivi partikliga „laz“. Üllatav on see, et liivi keele kasutus sarnaneb pigem läti keele kasutuse kui eesti keele kasutusega. Liivi keele jussiiv on eriline ka sellepärast, et kõiki liivi jussiivi isiku vorme kasutatakse kõikides selle funktsioonides. Ehk saab liivi jussiivig väljendada nii käsku, kui ka otstarvet ja küsimust nii 1., 2. kui ka 3. isikus. Nii eesti, kui ka maailma keeltes oleks see harjumatu või lausa võimatu. See teeb liivi keele jussiivi ühelt poolt huvitavaks, aga teiselt poolt unikaalseks.
Ukraina sõjapõgenike keeleline kohanemine Eestis ühe õppegrupi näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Lamus, Janne; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut