Sirvi Autor "Klein, Kati, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Denitrifikatsiooni inhibeerimise testi usaldusväärsuse kontrollimine
(Tartu Ülikool, 2016) Luks, Liselle; Tenno, Taavo, juhendaja; Klein, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev töö keskendub denitrifikatsiooni inhibeerimise testi metoodika usaldusväärsuse kontrollimisele.Denitrifikatsioon testi metoodika töötati välja Tartu Ülikooli Keskkonnaanalüüsi laboris. Välja töötatud testiga saab hinnata reovee või reovees sisalduvate saasteainete mõju denitrifikatsiooniprotsessi kiirusele. Denitrifikatsioon on bioloogiline lämmastikuärastuse protsess, mille käigus redutseeritakse nitraat molekulaarseks lämmastikuks. Tegemist on ühe osaga aktiivmudaprotsessist ning lämmastiku efektiivseks ärastamiseks on selle toimimine vajalik. Välja töötatud metoodika teeb eriliseks selle kiiresti rakendatavus ning odav hind. Denitrifikatsioonikiiruse inhibeerimiseks kasutati mudelainena 3,5–diklorofenooli. 3,5–diklorofenool on tuntud mürkaine, mida kasutatakse ka teistes inhibeerimise testides. Metoodika rakendamisel saadud tulemuste õigsust kontrolliti koostatud Nordtest meetodil. Selleks koostati X–kaart. X– kaart ehk kontrollkaart võimaldab standardhälbeid kasutadeshinnata, kas saadud tulemused on usaldusväärsed. Usaldusväärsuse hindamiseks jaotatakse X– kaardi osad standardhälbeid kasutades erinevateks tsoonideks. Välja töötatud denitrifikatsiooni testi tulemuste usaldusväärsusustkontrolliti ka arvutatud IC50 keskväärtuse, standardhälbe, standardmääramatuse ja suhtelise kogutud standardhälbe abil. Lisaks arvutatud statistilistele karakteristikutele võrreldi ka laborite arvu, kus Saadud statistilisi karakteristikuid võrreldi nitrifikatsiooni ja hapnikutarbe ISO standardite vastavate väärtustega. Välja töötatud metoodikat saab usaldusväärseks pidada, sest denitrifikatsiooni inhibeerimise testi ning ISO standardite nitrifikatsiooni ning hapnikutarbe inhibeerimise testi tulemuste kokkulangevuse tõttu. Metoodika usaldusväärsust näitab ka Nordtest meetodil koostatud X–kaart. Välja töötatud metoodika valideerimiseks tuleks sooritada veel denitrifikatsioonikiiruse inhibeerimise katsed, et suurendada paralleelkatsete arvu. Suurema arvu paralleelkatsete korral on tulemused usaldusväärsemad.
Settekäitluse võrdlusaluse koostamine Läänemere piirkonna reoveepuhastitele
(Tartu Ülikool, 2018) Kroman, Jana; Tenno, Taavo, juhendaja; Klein, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös koostati settekäitluse võrdlusalus Läänemere piirkonna reoveepuhastitele, milleks koguti andmeid IWAMA (Interactive Water Management) projekti raames. Settekäitluse võrdlusalus annab ülevaade reoveepuhastite suuruste, kasutatud tehnoloogiate ulatuse erinevusele ning saavutatud efektiivsusele. Sette töötlemine avardab selle kasutusvõimalusi, seepärast see on reoveepuhastis väga tähtis etapp. Tehnoloogiliselt on Läänemere piirkonnas põhiliseks reoveesette käitlemise meetodiks sette anaeroobne stabiliseerimine, kuivatamine, põletamine suurpuhastites ning kompostimine väikepuhastites. Vähem kasutatakse lubjaga stabiliseerimist või humifitseerimist. Reoveesette anaeroobne töötlemine ja biogaasi energiakasutus on väga laialdaselt levinud, kuna see võimaldab suurendada energiasõltumatust ja saavutada efektiivne reoveesette käitlemine. Samal ajal erinevad aga kasutatavad opereerimisparameetrid, näiteks orgaanilise aine koormus (OLR) üsna suurel määral. Võrdlusaluse kokkuvõteks selgub, et ei ole ühist tehnoloogiat, metoodit ega seadmet sette paremaks töötlemiseks, kuna on levinud palju erinevaid tehnoloogiaid, mis sõltuvad puhastite suurusest, piirkonnast, kliimast ja teistest tingimustest. Seetõttu on settekäitluse võrdlusaluse koostamine mahukas protsess ning ei anna ühtseid vastuseid kõikidele reoveepuhastitele.
Tõhustatud fosforiärastuse inhibitsiooni tuvastamine aktiivmudaprotsessis
(Tartu Ülikool, 2020) Lilleoja, Hegne; Klein, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosforiärastus on puhastites bioloogilise etapi esimene protsess, kus toimub aktiivmuda abil fosfaatide eemaldamine reoveest. Kui reovesi sisaldab suures koguses toksilisi aineid, võib see aktiivmudaprotsessi inhibeerida, mis tekitaks fosfaatide kontsentratsioon suurenemist reovees ning põhjustaks veekogude eutrofeerumist. Antud töö eesmärgiks oli tõhustatud fosforiärastuse metoodika välja töötamine ja selle usaldusväärsuse kontrollimine, millega on võimalik hinnata inhibitsiooni reoveepuhastite bioloogilise fosforiärastus protsessile. Töös kasutati mudelainena 3,5-diklorofenooli, mida on ka ISO 9509 ja ISO 8192 metoodikate valideerimisel kasutatud. Katsed sooritati Tartu Ülikooli Chemicumi kolloid- ja keskkonnakeemia laboris. Katsete tegemisel tuli kasutada olmereoveepuhasti sissevoolu, sest sünteetilise reoveega ei esinenud ei ortofosfaatide sisalduse suurenemist anaeroobses ega sidumist aeroobses faasis. 3,5-diklorofenooli erinevates kogustes lisamine katsepudelitesse näitas, et mida suurem on toksilise ühendi kontsentratsioon, seda tugevamini inhibeeriti fosforiärastusprotsessi. Anaeroobse ja aeroobse keskkondade joonistelt on täpsemini välja toodud fosfaatide vabastamise ja sidumise tulemused erinevatel aegadel ja mudelaine kontsentratsioonidel. Samuti analüüsiti katsete inhibitsiooni kiiruseid erinevate fenooli kogustega, kus selgus, et aeroobses keskkonnas 90 minuti möödumisel oli IC50 väärtuseks 1,6 mg/l ja 360 minuti möödumisel 3,9 mg/l. Järeldusena võib öelda, lühema katsega võib üle hinnata toksikandi inhibeerivat mõju. Fosforiärastus on kõige tundlikum protsess reovees sisalduvatele toksilistele ühenditele (sest see on esimene protsess bioloogilises etapis). Inhibitsiooni koondtulemuste jooniselt oli näha, et võrreldes teiste ärastusprotsessidega oli kõige vähem mõjutatud anaeroobse ortofosfaatide vabanemine rakus ning alates 4,8 mg/l 3,5-diklorofenool sisaldusega oli kõige rohkem mõjutatud aeroobse polüfosfaatide sidumine. Sellest võib järeldada, et aeroobse keskkonna tundlikkus on antud katses saavutatud ning oluline tulemus. Samuti võrreldi metoodika usaldusväärsust välja arvutatud parameetritega teiste inhibitsiooni (ISO 8192, ISO 9509) määramise parameetritega, kus tõhustatud fosforiärastuse IC50 tulemus oli 3,9 ± 1 mg/l ja laiendmääramatus 2 kuni 5,9 mg/l. Nende tulemuste põhjal võib järeldada, et välja töötatud metoodika on vastavuses teiste väärtustega, on rakendatav ning bakalaureusetöö eesmärk saavutati.