Browsing by Author "Kliit, Katarina"

Now showing 1 - 2 of 2

Lapse käitumisprobleemid - vanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud ning seosed erinevate taustamuutujatega
(Tartu Ülikool, 2021) Kliit, Katarina; Laas, Kariina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Lapsevanemate ja lasteaiaõpetaja hinnatud laste käitumisprobleemid seostuvad enamasti vaid mõõdukal määral ning puudub teadmine, mis erinevuse tekitab. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on võrrelda lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnanguid laste käitumisele ning leida varieeruvus hinnanguid ennustavates muutujates. Uuringus osalesid 609 lasteaialast (M=297, N=311) Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt, kelle keskmine vanus oli 4,20 aastat. Andmed koguti küsimustikuga, vastasid lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad. Peakomponentide meetodi analüüsil jaotusid lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnatud lapse käitumisprobleemid suuremal määral sarnaselt, grupeerudes Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomiteks, Passiivsuseks ja Agressiivsuseks. Lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud seostusid vaid mõõdukal määral, tugevaim seos esines ATH ja nõrgim Agressiivsuse hinnangutel. Taustamuutujaid korraga arvesse võtvates regressioonimudelites esines poistel rohkem probleemset käitumist võrreldes tüdrukutega. Lapsevanemate hinnatud käitumisprobleeme ennustasid lisaks soole eelkõige lapsevanema enda kehvem vaimne tervis, kuid ka lapse halvem tervis ja vähemal määral lapse passiivne digivahendite kasutamine. Õpetajate antud ATH ja Agressiivsuse kõrgemaid hinnanguid ennustas lisaks soole vaid lühem päevauinak. Lapsevanema vaimne tervis, mis oli koos sooga kõige tugevam ennustaja lastevanemate mudelites, seostus õpetajate hinnanguga Passiivsusele, kuid mitte ATH-le ja Agressiivsusele. Hinnangute tagasihoidlik kattuvus ja muutujate ennustusvõime erinevused viitavad võimalikele põhjustele, mis hindajaid subjektiivsusele kallutavad.
Laste emotsionaalse enesetunde küsimustiku loomise pilootprojekt uuringu õpilaste interneti ja nutiseadmete kasutamine ning vaimne tervis raames
(Tartu Ülikool, 2019) Kliit, Katarina; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste ja noorte depressiooni ning ärevuse esmaseks hindamiseks ei ole head ja ühist mõõdikut. Pilootuuringu raames alustasin Laste emotsionaalse enesetunde küsimustiku adapteerimist, mis hindab laste depressiooni, ärevust, und ja väsimust viimase 30 päeva jooksul. Valim koosnes 282 (M = 128, N= 154) 3. klassi õpilasest ja 197 (M = 93, N= 103) 7. klassi õpilasest. 7. klassi valimil suurima tõepära meetodil ja kaldnurksel pööramisel läbi viidud faktoranalüüsil moodustus 4 faktorit, madalate kommunaliteetidega küsimused välja jättes moodustus 3 (mõlema analüüsi Cronbach’i α = -0.51). 3 klassi valimi moodustus esialgu 5 faktorit, paremaks võrdlemiseks määrasin moodustuma 3 (Cronbach’i α = -0.97). Ühe faktori selge eristumine motiveeris looma Laste emotsionaalse enesetunde lühiküsimustikku, kuhu valisin välja 12 küsimust kliinilise olulisuse ja kõrgete kommunaliteetide alusel. 7. klassil moodustus 1-faktoriline struktuur kõrge sisemise reliaablusega (Cronbach’i α = 0.92). 3. klassil moodustus 3-faktoriline struktuur, mille paremaks võrdlemiseks muutsin 1-faktoriliseks (Cronbach’i alfa= 0.84). Uuringu tulemusena alustasin Emotsionaalse enesetunde küsimustiku adapteerimist ning lõin küsimustiku lühiversiooni.