Sirvi Autor "Kohv, Marko, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Groundwater and surface water interactions in peatlands: hydrogeological insights from Estonian mires
(2024-09-09) Paat, Raul; Jõeleht, Argo, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sood on tähtsad ökosüsteemid meie maastikes. Nad on olulised elukohad taime- ja loomaliikidele ning ühtlasi ka suured pinnase süsinikuhoidlad ja maastike veerežiimi reguleerijad. Nende pindala on nii maailmas, kui ka Eestis, eelneva sajandi jooksul palju vähenenud, ennekõike kuivenduse mõjude tõttu. Põllumajanduslikud-, metsanduslikud- ja turbakaevandamise kuivendusmõjud on hästi teada ning uuritud. Vähem on teada sellest, kuidas mõjutab turba all olevate põhjaveekihtide kuivendamine veetasemeid soodes nende peal. Käesolev doktoritöö loob selgust turba-aluste veekihtide kuivendamise mõjudest Selisoo näitel, mis asub Kirde-Eestis, vahetult töötava põlevkivi allmaakaevanduse kõrval. Veetasemete seire kaudu kinnitatakse, et põlevkivi kaevandamisest tingitud veetasemete alanmine põhjaveekihtides mõjutab ka raba veerežiimi, eriti just äärealadel, kus turbalasund on õhukesem. Sellest tulenevalt uuritakse põhjalikumalt turba füüsikalisi omadusi ja veejuhtivusi ka teistes Kirde-Eesti soodes. Nähtavate seoste põhjal pakutakse välja kaks statistilist mudelit, millega ennustada veejuhtivust teiste mõõdetavate turba omaduste kaudu. Lisaks pakutakse doktoritöös välja meetod, millega uurida turba vertikaalset veejuhtivust. Käsitletud metoodikat pole varasemalt turba puhul kasutatud, kuid esitletud tulemused näitavad, et välja pakutud võtetega on võimalik turba vertikaalset veejuhtivust hinnata. Doktoritöös saadud andmed ja välja pakutud meetod ning mudelid on olulised, saamaks laialdasemat ning detailsemat ülevaadet piirkonna soode hüdroloogiast. Kõik see on vajalik koostamaks täpsemaid hüdroloogilisi- ja hüdrogeoloogilisi mudeleid, et hinnata turba-aluste veekihtide kuivendamise mõjusid soodele.
Kaltsiidi väljasettimise potentsiaali hindamine Eesti allikasoode allikates
(Tartu Ülikool, 2015) Paat, Raul; Liira, Martin, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida ning hinnata kaltsiidi väljasettimise potentsiaali allikaveest kolmel Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal ning pakkuda välja võimalusi kaltsiumkarbonaadi väljasettimise suurendamiseks. Kaltsiidi väljasettimise potentsiaali hindamiseks on igal uuringualal määratud CaCO3 küllastusindeks (SI) allikavetes. Antud töö käigus võeti proove Roosna-Allikul kuivendatud sool asuvatest Kiigumõisa allikatest, Vormsil Prästvike järve läheduses asuvatest allikatest ning Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal paiknevatest põhjavee väljavoolukohtadest. Vee proove on võetud igal aastaajal. Lisaks veeproovidele on igast uuritavast punktist võetud aprillis 2015 ka setteproov, et hinnata allikate settes oleva kaltsiumkarbonaadi sisaldust. Uurimuse peamised tulemused on: a) Kaltsiidi küllastusindeksite väärtused on väga väiksed, mille tulemusena võib väita, et uuritud veed on antud faasi suhtes pigem tasakaalus. b) Väikeste kaltsiidi küllastusindeksite juures on kaltsiumkarbonaadi väljasettimise intensiivsus antud seirealadel ebapiisav väljasettiva karbonaadi määramiseks. c) Allikalubja settimine on mõjutatud eelkõige ala looduslikest ning mikroklimaatilistest tingimustest. d) Allikalubjasoodes karbonaadi väljasettimise soodustamiseks on vajalik soode algse veerežiimi taastamine ja/või allikavee viibeaeja pikendamine antud aladel, blokeerides vee väljavoolu, ning päikesevalguse juurdepääsu suurendamine allikatele. e) Antud allikate setted sisaldavad karbonaati ning karbonaadi sisaldused vähenevad allika lehtrist/väljumiskohast kaugenedes. f) Allikatest kaltsiumkarbonaadi väljasettimise potensiaali hindamiseks on vajalik teostada täiendavaid analüüse.
Kuivenduse mõju soo reljeefile
(Tartu Ülikool, 2015) Vals, Lisete; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Lumikatte paksuse kaardistamine ja lume omaduste mõju UAV-LiDAR mõõdistustäpsusele mitmekesisel maastikul
(Tartu Ülikool, 2024) Purge, Tiia-Linda; Aunap, Raivo, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lume moodustavad jääkristallidest ja nende kogumitest koosnevad tahked sademed, mis olulise hajumise komponendi poolest erinevad taimestiku ja maapinna peegeldusnäitajatest. Seetõttu on täppismõõtmise puhul vaja teada, missuguseid hälbeid lumikate põhjustab. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata UAV-LiDAR-i täpsust lumikatte paksuse mõõdistamisel mitmekesise reljeefi- ja taimkattega maastikul, seejuures arvestades lume omadustega. Koht- ja LiDAR mõõdistuse vahelistele nihete võrdlemiseks kasutati ruutkeskmise vea hinnangut ning hajuvusdiagramme, lumeolude mõju hinnati korrelatsioonanalüüsiga. Töös tulemusel selgus, et UAV-LiDAR suudab määrata lumikatte pinna oluliste kadudeta. Mõõdistusvead ei korreleerunud lumikatte omadustega, ent statistiliselt oluline negatiivne korrelatsioon ilmnes vigade ja lumikatte paksuse vahel.
Maapinna vertikaalliikumise iseloom Pärnu linnas perioodil 1987 – 2010 põhjavee survetaseme muutuste taustal
(Tartu Ülikool, 2013) Miller, Margit; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Pakri poolsaare rannikust digitaalkaksiku loomine ja rannikumuutuste analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Harak, Tiina; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Pakri poolsaare pank on osa Põhja-Eesti klindist, mis on omakorda osa Balti klindist. See on avatud mere mõjudele kolmest küljest ning seetõttu toimuvad pangal regulaarselt varingud. Antud töös kasutatakse kaugseire meetodina droonifotosid, et luua fotogramm-meetrilised mudelid Pakri pangast ning võrrelda ja uurida panga muutuste kulgu aastatel 2015-2024. Selleks kasutatakse Agisoft Metashape ning CloudCompare pilvetöötlus programme. Lisaks kasutatakse vanu aerofotosid ning droonifotodest loodud ortofotosid, määramaks ranniku kuju ja taandumise kiirust erinevate aastate lõikes. Selleks kasutatakse QGis programmi. Käesoleva magistritöö eesmärk on luua fotogramm-meetrilised mudelid Pakri pankranniku muutuste seireks ning kasutada orto- ja aerofotosid ranniku taganemise kiiruse hindamiseks.
Porivee rõhk ja isotoopkoostis kui pinnasevee liikumise indikaatorid jääjärvesetetes
(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Niit, Jako; Hang, Tiit, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Selisoo arengu rekonstruktsioon
(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Kiiver, Kea; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Selisoo laugaste seire kaevanduse mõju tuvastamiseks soo veerežiimile
(Tartu Ülikool, 2017) Vammus, Lii; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
(Tartu Ülikool, 2014) Kraun, Merilin; Karro, Enn, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli pinnasevee tasemete seiramise ja seireandmete analüüsi abil välja selgitada, kas ja milline mõju on Estonia põlevkivikaevandusel Natura 2000 alaks määratud Selisoo rabale. Töö käigus perioodil 7.04.2011-24.10.2013 uuriti 13 piesomeetri mõõdetud andmete põhjal veetasemete sesoonset kõikumist ja võimalikku langust, korrelatsiooni meteoandmetega ja võimalikku seost põlevkivi kaevandamisest tingitud põhjavee tasemete languse ja kaugusega kaevandusest. Seoste leidmisel oli abiks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõhvi meteoroloogijaama sademetehulga, lume paksuse ja õhutemperatuuri andmed. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et kaevanduse mõju pinnakattes paiknevale põhjaveele on ilmne, kuid see ei ole jõudnud raba pinnale. Pinnasevee tase rabas ja selle ümbruses sõltub suurel määral sademete hulgast ja tüübist ning õhutemperatuurist, mis omakorda sõltuvad aastaajast. Lõunapoolsel transektil on looduslike sesoonsete kõikumiste taustal veetasemete langused suuremad, sest transekti kaugus kaevandusest on väiksem. Põhjapoolne transekt kirjeldab väljakujunenud, seni veel kaevandamisest vähemõjutatud veerežiimi rabas ja kuivendatud äärealadel. Veetasemete langused on suuremad piesomeetrites, mis asuvad rabalaama servas olevas mineraalpinnases ja väiksemad turbaalusesse mineraalpinnasesse paigutatud piesomeetrites. Rabaturbasse paigutatud piesomeetrite mõõdetud pinnasevee tasemetes pole langust näha. Rabalaama keskel on kaevandamise mõju väiksem kui servas, sest servale on kaevandus lähemal. Kõige suuremaks ohuks raba püsimajäämisele on see, kui veetasemed hakkavad märkimisväärselt langema ka rabaturbas. Suurte veetasemete languste puhul on oht, et rabas muutub oluliselt veerežiim, mis võib tuua kaasa muutused samuti taimestikus. Kindlasti tuleb jätkata Selisoos põhjavee-, pinnasevee- ja taimestikuseiret, et olla kursis rabas toimuvate muutustega ja hinnata pidevalt sealset olukorda.
Suure Taevaskoja liivakivipaljandi kaardistamine fotogramm-meetria abil
(Tartu Ülikool, 2024) Shlykova, Polina; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suur Taevaskoda on liivakivipaljand, mis asub Põlva maakonnas Ahja jõe paremal kaldal. Käesoleval bakalaureusetööl on 2 eesmärki. Esimene eesmärk on fotogramm-meetria abil koostada ning analüüsida Suure Taevaskoja liivakivipaljandi 3D mudelit. Teine eesmärk on teada saada, kuidas toimub liivakivipaljandite muutumine. Selleks võrreldakse uuringu ajal tehtud mudelit 2015. aasta piltidest tehtud mudeliga. Uurimuse käigus saadud tulemused aitavad välja selgitada liivakivipaljandis toimuvaid erosiooniprotsesse ning uurida selle mõju ja ulatust.
Turbatootmise negatiivse hüdroloogilise mõju vähendamine
(Tartu Ülikool, 2015) Jakobson, Laura; Kohv, Marko, juhendaja