Sirvi Autor "Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kerri aegruumi energia üldises teleparalleelses relatiivsusteoorias
(Tartu Ülikool, 2025) Ivask, Roald Heinrich; Järv, Laur, juhendaja; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the internal gauge theory analogy to the Cartan Khronon theory of gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-24) Gallagher, Ernest Michael Priidik; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Gravitatsioon on geomeetria, aga tegelikult on seda kõik füüsika – ning mitte ainult geomeetria, vaid ka algebra, analüüs, matemaatika üldiselt, ja lõputu loovuse ja vaevanõudva töö väljendus. Üks valdkond, siiani veel teoreetiline, kuid märkimisväärse huviga, on ühendteooria loomine, mis võtaks kokku kõik interaktsioonid ühe raamistiku alla. Mis juhtub, kui läheneda sellele uue pilguga, tuginedes Cartani Kroononi gravitatsiooniteooriale ja kalibratsiooniteooria diferentsiaalgeomeetriale? E. M. P. Gallagheri doktoritöö käsitleb just neid ühendgeomeetrilisi momente, kuidas moodne Lorentzi kalibratsiooniteooria viia ühendteooriate raamistikku. Cartani Kroononi teooria (Zlosnik, Urban, Marzola, Koivisto) annab uue, kompaktsema, ja vahest fundamentaalsema aluse, kuidas aegruumi geomeetria peaks tekkima. Tituleeritud Kroononi-väli annab suuna, kuhu aeg peaks voolama, ning Lorentzi sümmeetria rikkumise tulemusena tekib lisaks ka tumeaine tolm. Kuidas aga tuua sisse ülejäänud mateeria ja interaktsioonid? On teada, et fundamentaalvastasmõjusid, st elektromagnetilist, nõrka ja tugevat vastasmõju kirjeldab kalibratsiooniteooria: peen matemaatika spetsiaalsetest objektidest, seostustest. Gravitatsiooni kalibratsiooniteoreetiline olemus on nüansirikkam, kuid Kroononi teoorias on ta selgelt sarnase kirjeldusega kui ülejäänud vastasmõjudki. Uus doktoritöö annab mitu lahendust, kuidas ühitada ülejäänud vastasmõjud Kroononiga, aja väljaga. Kogu tegevuse imelisus on aga just ühendfaasi olemuses. Milline peaks maailm välja nägema, kui gravitatsioon on eristamatu ülejäänud vastasmõjudest? Kaheldamatult eksootiline, kui kaugusmõõdu mõiste kaob. Samas aga ei ole töös jäetud kõrvale tehnilised nüansid dünaamikast, väljade duaalsusest, sümmeetriatest, nende rikkumisest ja jäävusseadustest. Tööd on veel palju teha: nüüd aga üks esimestest dissertatsioonidest Cartani Kroononist annab tugeva põhja, millest saavad edasised arendused lähtuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Theoretical and astrophysical aspects of extended general relativity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-23) Aguiar Gomes, Débora ; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Wojnar, Aneta Magdalena, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Läbi teadusajaloo on vaatlused sageli olemasolevaid teadmisi vaidlustanud. Seda tüüpi olukord võib viia uute teooriate vastuvõtmiseni või uute objektide ennustamiseni. Näiteks Newtoni seadused määratlesid meie arusaama gravitatsioonist pikka aega, kuid need ei suutnud seletada Merkuuri orbitaalset pretsessiooni. 1915. aastal käsitles seda küsimust Einsteini üldrelatiivsusteooria (GR) ja sellest ajast on saanud standardne gravitatsiooniteooria, mille erijuhtumiks on Newtoni mehaanika. Siiski ei suuda GR rahuldavalt seletada galaktikate käitumist – mis viitab uue ainevormi nimega tumeaine olemasolule – ja universumi kiirenenud paisumisele –, mis viitab ebatavalise energiavormi olemasolule, mida nimetatakse tumeenergiaks. Kuigi arvatakse, et tumeaine ja tumeenergia moodustavad suurema osa universumist, jääb nende tegelik olemus ebaselgeks. Need probleemid juhivad muuhulgas modifitseeritud gravitatsiooni (MG) teooriate uurimist. Käesolev doktoritöö uurib GR erinevate formulatsioonide ja nende laienduste rakendamist kosmoloogias ja tähefüüsikas. Uurisin teooriaid, mis tutvustavad skalaarvälja – mis kujutab sisuliselt arvu igas ruumipunktis –, et kirjeldada gravitatsioonilisi interaktsioone koos aegruumi kõverusega. Selles kontekstis uurisin, kuidas need teooriad mõjutavad tähtede arengut enne, kui nad jõuavad põhijadasse. Lisaks töötasin teooriatega, mis põhinevad aegruumi geomeetrilistel omadustel, nagu torsioon – aegruumi “väänamine” – ja mittemeetrilisus – aegruumi “venitamine”. Vaatamata GR-i ennustuste reprodutseerimisele pakuvad need teooriad uudset perspektiivi gravitatsioonile ja on mõnede MG-teooriate lähtepunktiks. Selles kontekstis uurisin GR-ekvivalentteooriate kosmoloogilisi lahendusi ja mittemeetrilisusel põhineva MG-teooria elujõulisust