Sirvi Autor "Kolk, Anneli, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Attention impairment rehabilitation with computer-based ForamenRehab program in 8- to 12-year-old children with epilepsy
(Tartu Ülikool, 2015) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Epilepsy is a common neurological disorder in children and is frequently accompanied with attention impairment. Attention is a key component in cognitive functioning. Using modern cognitive neurorehabilitation methods is crucial in remediation. Still, few systematically controlled rehabilitation techniques for children exist. The main aim of the study was to design and test the effectiveness of a computer-based rehabilitation method in attention impairment rehabilitation for children with epilepsy. 17 children with epilepsy aged 8-12 years received neurorehabilitation during 5 weeks (10 sessions) with the Attention module of ForamenRehab computer-program. 12 age equivalent children with epilepsy in waiting-list group participated in assessments with baseline tasks before and after the five-week-period with no active training. All patients participated in the follow-up assessment after 1.31 years. Also, 19 healthy children participated in the first assessment. At baseline level, all patients showed worse results in attention compared to healthy peers. After the intervention, study group patients showed significantly improved performance in complex attention and tracking components. Follow-up assessment revealed long-term effects of rehabilitation in study group that exceeded the normal developmental change in waiting-list group. Parents’ and children’s feedback indicated positive generalized effect of training and confirmed the positive effect of rehabilitation. In conclusion, attention rehabilitation with ForamenRehab is effective for children with epilepsy. Rehabilitation should focus on training specific components of attention and follow individual-based rehabilitation process.
Epilepsiaga laste sotsiaalne kompetentsus ja kognitiivsed võimed
(Tartu Ülikool, 2013) Raud, Triin; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida epilepsiaga laste sotsiaalset kompetentsust ja kognitiivseid võimeid. Uuringus osales 35 epilepsia diagnoosiga last ning 30 tervet eakaaslast vanuses seitse kuni kaksteist eluaastat. Sotsiaalse kompetentsuse hindamiseks kasutati valeuskumusi, sotsiaalset valetamist ja sarkasmi kirjeldavaid lugusid ja sotsiaalsete oskuste ning taju küsimustikke. Kognitiivsete võimete hindamiseks kasutati NEPSY testipatareid. Uuringust leiti, et sotsiaalne taju areneb epilepsiaga lastel sarnaselt tervete eakaaslastega – esmalt hakatakse mõistma valeuskumusi, seejärel sotsiaalset valetamist ning viimasena sarkasmi, kuid epilepsiaga lastel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ning areneb välja hiljem. Epilepsiaga lastel esineb eakaaslastega võrreldes enam internaliseeritud probleemkäitumisi. Epilepsiaga lastel on ka nõrgemad kognitiivsed võimed, mis ilmnevad eriti tähelepanu ja täidesaatvate funktsioonide osas, keelelistes oskustes, peenmotoorikas ning verbaalses mälus. Epilepsiaga laste sotsiaalne kompetentsus on positiivses korrelatsioonis kognitiivsete võimetega (täidesaatvad funktsioonid, keelelised võimed, visuaalruumilised võimed). Generaliseerunud epilepsiaga ning varasema epilepsia algusega laste sotsiaalne kompetentsus on madalam. Põhjalik sotsiaalsete ja kognitiivsete võimete uuring epilepsiaga lastel on oluline spetsiifiliste probleemide määratlemiseks ning ennetamiseks.
FORAMENRehab visuaal-ruumilise taju mooduli sobivus 9-12 aastaste laste visuaal-ruumiliste võimete rehabilitatsiooniks
(Tartu Ülikool, 2012) Siimon, Külli; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö on valminud osana suuremast uurimisprojektist „Ajutrauma ja epilepsiaga laste tähelepanu ja visuaal-ruumiliste funktsioonide rehabilitatsioon FORAMENRehab arvutiprogrammi abil koos sotsiaalse kompetentsi hindamisega”. Töö eesmärgiks oli selgitada välja sobivad baastasemed kognitiivse rehabilitatsiooni programmi FORAMENRehab visuaalruumilise taju mooduli jaoks. Uuringus osales 10 poissi ja 9 tüdrukut vanuses 9-12 kontrollgrupi last. Tulemused näitasid, et statistiliselt olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute tulemuste vahel ei olnud. Töö tulemusena selgusid need ülesanded, mis on kognitiivse rehabilitatsiooni baastaseme ülesanneteks sobiva raskusega ja need mis on liiga rasked.
Huumori mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Veromann, Kai-Riin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present research aimed to compare humor comprehension in primary-school-aged healthy children and children suffering from epilepsy, and to examine whether the peculiarities in humor perception of preschool children with epilepsy that were found in Suits’s (2007) research (e.g. dichotomous response style and the tendency to regard aggressive and verbal jokes as less funny), remain unchanged as the child grows older. Participants were 131 Estonian children aged 7–10 (M = 8,40, SD = 0,93), of whom 100 made up the control and 31 the test group. A previously developed test (Suits, 2004) for evaluating preschool children’s humor comprehension was used. Results show that children with epilepsy assessed jokes as funnier and used different explanations than healthy children (especially in verbal humor), indicating a possibility that children with epilepsy reached the same developmental stage in humor perception in primary school that healthy children reached already before starting to attend school. Keywords: verbal and visual humor, epilepsy, primary-school-aged children
Mild traumatic brain injury in childhood: pre-injury social-emotional behavior, social-emotional and cognitive outcome and implications for attention rehabilitation
(2015-11-16) Kaldoja, Mari-Liis; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Ajutrauma on üks sagedasemaid laste invaliiduse põhjuseid. Eestis on laste ajutraumade esinemissagedus väga kõrge (369: 100,000) ning üle 80% ajutraumadest moodustavad kerged ajutraumad. Enamik ajutrauma läbiteinud lastest paranevad hästi. Osadel lastel kujunevad aga traumajärgselt välja erinevad sotsiaal-emotsionaalsed ja/või kognitiivsed häired. Need häired ei pruugi ilmneda kohe pärast ajutraumat vaid võivad süveneda aja jooksul – “laps kasvab oma puudesse”. Sotsiaal-emotsionaalsed ja kognitiivsed häired on sagedased pärast mõõdukat ja rasket ajutraumat. Kas ka kergel ajutraumal on negatiivne mõju lapse sotsiaal-emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule on teadlaste hulgas siiani veel vaidlusküsimuseks. Sellest tulenevalt oli käesoleva doktoritöö eesmärgiks uurida lapseea kerge ajutraumaga seotud sotsiaal-emotsionaalseid ja kognitiivseid muutusi. Erilist tähelepanu pöörati kerge ajutrauma eelsele sotsiaal-emotsionaalsele käitumisele ja sotsiaal-emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule pärast ajutraumat. Lisaks tutvustatakse arvutipõhise tähelepanufunktsioonide rehabilitatsiooniprogrammi ForamenRehab kasutamistulemusi ajukahjustusega lastel. Läbiviidud uuringute tulemustest selgus, et kerge ajutraumaga lastel esineb juba enne traumat tervetest eakaaslastest rohkem enesekontrolli ja iseseisvusega seotud probleeme. Ajutraumast võiksid rohkem ohustatud olla 12 kuu vanused afektiivsete probleemidega beebid, 30 kuu vanused enesekontrolli ja suhtlemisraskustega väikelapsed ning liiga iseseisvad 5-aastased lapsed. Õnnetuste ja kukkumiste suhtes tasuks tavapärasest tähelepanelikum ja valvsam olla ka puuduliku enesekontrolli ning liiga iseseisvate väikeste poiste ja eakaaslastest kehvemate adaptiivsete võimetega väikeste tüdrukute vanematel. Veel selgus meie uuringutest, et isegi kerge ajutrauma võib avaldada negatiivset mõju üldisele sotsiaal-emotsionaalsele arengule – traumajärgselt halvenes meie uuringus osalenud väikelaste sotsiaalse suhtlemise võime oluliselt. Samuti selgus, et kerge ajutrauma järgselt esines poistel võrreldes tüdrukutega rohkem erinevaid sotsiaal-emotsionaalseid probleeme. Ajutrauma järgselt kujunevad paljudel lastel välja ka erinevad kognitiivsed häired. Kohe pärast ajutraumat esines rohkem kui pooltel meie uuringus osalenud lastest visuaalse mälu häireid ning ühel kolmandikul lastest oli raskusi visuaalruumilise planeerimisega ja/või visuaalse info töötlemise kiirusega. Nimetatud kognitiivsed häired olid diagnoositavad ka kaks aastat pärast ajutraumat. Püsivate kognitiivsete häiretega lapsed vajavad spetsiifilist kognitiivset rehabilitatsiooni. Tähelepanu arendamisel on oluline osa ajukahjustustega laste üldise toimetuleku parandamisel. Kuue nädala pikkune terapeudi juhendamisel läbiviidud sekkumine arvutipõhise ForamenRehab tähelepanu mooduliga on sobivaks meetodiks kerge ajutraumaga laste tähelepanu arendamisel
Modern cognitive and social intervention techniques in paediatric neurorehabilitation for children with acquired brain injury
(2019-12-11) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Männama, Mairi, juhendaja; Šlik, Eve-Õiglane, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Omandatud ajukahjustusega lapsed vajavad kaasuva kognitiivse ja sotsiaalse defitsiidi diagnostikat ja rehabilitatsiooni, mis on oluline lapse akadeemilise edukuse ja elukvaliteedi parandamisel. Neurorehabilitatsioon on plaanipärane sekkumine, mille eesmärk on kompenseerida või kergendada ajukahjustusest põhjustatud defitsiiti. Antud doktoritöö eesmärk oli uute arvutipõhiste meetodite kasutuselevõtmine omandatud ajukahjustusega laste kognitiivses ja sotsiaalses neurorehabilitatioonis. Treeningdisainid loodi tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi häirete raviks. Uuringus osales 59 epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga ja 47 tervet kontrollgrupi last vanuses 8–12 aastat. Patsiendid läbisid rehabilitatsiooni (10 treeningut) koos eelneva ja treeningujärgse testimisega. Tähelepanu ja ruumitaju treeningus kasutati arvutipõhist ForamenRehab lastele kohandatud programmi väljatöötatud treeningprotokollidega. Sotsiaalsete häirete raviks loodi esmalt struktureeritud neurorehabilitatsiooni mudel, mis koosnes sotsiaalse kompetentsi olulistest komponentidest, nende hindamismeetoditest ja rehabilitatsiooni vahenditest: puutetundlikud lauad Snowflake Multiteach Tabletop ja Diamond Touch Table, ning virtuaalreaalsuse keskkonnad. Tulemusena esines patsientidel treeningu eelselt väljendunud tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi defitsiit. Arvutipõhised ja virtuaalreaalsuse programmid olid efektiivsed kognitiivsete häirete ravis. Patsientidel esines treeningute järgselt oluline paranemine kahes tähelepanu komponendis (tähelepanu jagamine ja seiramine) ja kolmes ruumitaju komponendis (visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju) ning raviefekt oli säilinud järeltestimisel 1,3 aastat hiljem. Sotsiaalse rehabilitatsiooni järgselt paranesid oluliselt patsientide vaimuteooria (Theory of Mind) ja emotsioonide äratundmine, kasutati rohkem koostööoskuseid, verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni ning pragmaatika oskuseid. Uuringute tugevuseks oli sajaprotsendiline ravisoostumus ning positiivne tagasiside. Olulised on töö käigus välja töötatud teaduspõhised sekkumisprotokollid ja uued tehnoloogiapõhised rehabilitatsioonimeetodid häirunud funktsioonide spetsiifiliseks raviks lastel.
Rehabilitation of visuospatial deficits using computer-based FORAMENRehab program in children with epilepsy
(Tartu Ülikool, 2016) Bachmann, Madis; Kolk, Anneli, juhendaja; Saard, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Children with epilepsy have shown deficits in attention and visuospatial functions, which could disrupt their normal life. For example, visuospatial functions have been found to predict achievements in mathematics. Very few systematically controlled evidence-based neurorehabilitation treatments for children exist at the moment. Using modern cognitive rehabilitation methods in children is important for their development and remediation. The aim of the current study was to test the effectiveness of computer-based rehabilitation program in the treatment of visuospatial deficit for children with epilepsy. 58 children aged 8-12 participated in the study: 17 children diagnosed with epilepsy were in the training group, 22 children in the waiting-list control group and 19 healthy controls. The training group received guided visuospatial functions training using the FORAMENRehab software. Trainings took place twice a week for a 5-week period. Baseline assessments were carried out before and immediately after the intervention and a follow-up assessment 1.31 years after. Remarkable improvements were observed in the training group following intervention. The training group showed positive immediate rehabilitation effect in 3 out of 4 visuospatial components: visual organization, visual attention and visuospatial perception. Furthermore, a positive long-term rehabilitation effect in the training group was observed in all 4 of the visuospatial components. The general ability of the children improved, even though some of the visuospatial components showed no significant improvements after intervention. This positive generalized effect of the intervention was confirmed by the parents’ and children’s qualitative feedback with some of the learned skills transferring to the everyday life of the children. 100% compliance further confirms the motivation of the children to participate in the study and the effectiveness of the FORAMENRehab software for neurorehabilitation.
The relationship between very premature children´s development and mothers’ emotional state compared to control group
(Tartu Ülikool, 2012) Viinalass, Eleri; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Toome, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study is to describe the emotional state of mothers of children born very preterm compared to mothers of children born at-term and examine relations between mothers’ emotional state and cognitive, language, motor and social-emotional development in very preterm and term born children at the age of two. The impact of postnatal characteristics and demographic data on both matters were examined. Methods Participants were 151 children born very preterm (<32 gestational weeks) and 149 children term born with 130 mothers of very preterm and 148 term born children mothers. At 2 year’s age for the children, maternal current emotional state was assessed as well as how they felt after birth using the Emotional State Questionnaire (EST-Q2). Child developmental outcomes were assessed using the Bayley Scales of Infant and Toddler Development Third Edition (Bayley-III). Results Mothers of children born very preterm reported significantly lower scores on the EST-Q2 subscales after giving birth compared to mothers of term born children. Mothers’ emotional state was associated with prematurity and social-emotional development of children. Children’s development was mainly described by prematurity and mothers’ depression. Severity of neurodevelopmental disability is an important factor, describing approximately 44% of preterm children’s developmental outcomes and 22% in control group. Conclusion Findings highlight the need to identify and support mothers of children born very preterm with mental health problems.
Suitability of FORAMENRehab Attention module for 9- to 12-year-old children
(Tartu Ülikool, 2012) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Discovering new neurocognitive rehabilitation techniques for children is particularly important, because very few modern and systematically controlled techniques exist. In the current study the FORAMENRehab Attention rehabilitation software is tested in healthy children aged 9-12 to find out how normally developing children perform on these tasks. The aim of the study is to test the established base levels of this modern computer-based rehabilitation program as the appropriate starting-points for the neurorehabilitation intervention of children. 18 children aged 9-12 participated in the study. We found that the base levels of the Paced search with dual targets task, the Word Recognition task, the Addition task and the Tracking task of the module should be modified, because these levels are too difficult for children to be used at the start of rehabilitation. We also found that the differences between the attentional abilities of boys and girls are not significant when measured with the established base levels, thus different levels do not need to be developed for these groups. Overall, the program is suitable for the rehabilitation of children aged 9-12.
Tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel
(Tartu Ülikool, 2012) Vanem, Kristin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda tervete ning epilepsiat põdevate 1-3 klassi laste (keskmine vanus 8,29, standardhälve 0,90) tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmist. Samuti oli eesmärgiks teada saada, kas ja mil määral epilepsiat põdevate laste sotsiaalne areng (täpsemalt valeuskumuste, tahtliku valetamise ning sarkasmi mõistmine) on pidurdunud. Mõõtevahendina kasutatakse J. Saltzman-Benaiah’i ja C.E. Lalonde (2007) poolt välja töötatud testi, mis koosneb kaheksast sotsiaalseid situatsioone kirjeldavast lühijutukesest ning küsimustest vastavate jutukeste kohta. Iga jutu juurde kuulub ka teemakohane pilt. Uurimuses osales 134 last, kellest 35 kuulusid katsegruppi ning 99 kontrollgruppi. Epilepsiat põdevate laste arusaamine valeuskumustest ning tahtlikust valetamisest oli halvem kui tervetel lastel, kuid sarkasmi mõistmisel erinevusi polnud (mõlema sarkasmijutukese sisu mõistis 5,7% epilepsiahaigetest ning 4% tervetest lastest).
Validation of computer-based FORAMENRehab program for neuropediatric attention and visuospatial assessment
(Tartu Ülikool, 2017) Pertens, Lisanna; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
There is a need for more validated computerized assessment methods in Estonia for neuropediatric patients with cognitive deficits. Attention and visuospatial problems are common in children with epilepsy and traumatic brain injury (TBI). The aim of this study was to validate the use of FORAMENRehab computerized cognitive tasks in attention and visuospatial assessment of children with epilepsy or TBI. 115 children aged 8-12 participated in the study: 60 healthy children without attention or visuospatial deficit and 55 neuropediatric patients with the aforestated problems. The participants completed 9 attention and 7 visuospatial tasks with FORAMENRehab software. A subsample of patients was retested 5 weeks later. They also completed the attention and visuospatial tasks of the neuropsychological assessment battery NEPSY. Analysis of age-appropriate performance in FORAMENRehab revealed, that there were no age-related differences in attention and visuospatial functions between children aged 10-12. Initial evidence for the construct validity of the FORAMENRehab attention and visuospatial modules was found, as tasks that were connected to specific attention components and visuospatial functions loaded together in factor analysis. Evidence for criterion validity was also found, as 8 tasks correlated with similar tasks from NEPSY. Test-retest reliability was satisfactory with 5 out of 15 tasks. The results indicate that although certain tasks need revision, there is preliminary evidence for the usefulness of FORAMENRehab in computer-based cognitive testing.