Sirvi Autor "Kolnes, Martin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Afektiivse seisundi mõju ootusest tingitud auditoorsele tajuillusioonile
(Tartu Ülikool, 2020) Puusepp, Adriana; Tulver, Kadi, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli vaadata, kas mängulise katsega õnnestub esile kutsuda tajupetet ning kas tajupetete esinemise sagedus on sõltuv osalejate afektiivsest seisundist ja individuaalsetest erinevustest. Selleks kombineerisime MID paradigma auditoorse tajukatsega ja viisime läbi mängulise katsega, kus sai võita erinevas koguses šokolaadi. Mängu abil saime manipuleerida afektiivse ergastuse ja valentsi taset. Valim koosnes 40 inimesest. Analüüsi põhjal saame öelda, et mängulise katsega oli võimalik suuremal osal katseisikutest kutsuda esile tajupetet, 36 osalejat 40st kuulis helitooni katsekordadel, kus tooni tegelikult ei esitatud. Seejuures ei tekkinud statistiliselt olulist seost tajupetete esinemissageduse ning afektiivsete seisundite vahel. Lisaks leidsime, et osalejad, kes vastasid, et nad on rohkem kuulnud illusoorseid helisid või kelle skisotüüpsuse skoor oli kõrgem, kuulsid ka katses rohkem illusoorseid helisid.
Eksitava pealkirja seos tekstist arusaamise ja teksti töötlemise strateegiatega
(Tartu Ülikool, 2018) Jõgeva, Kaisa; Tamm, Maria, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud eksperimentaalses uurimistöös uuriti, kas uudislooga mittekongruentne pealkiri (eksitav pealkiri) mõjutab teksti sisu mõistmist ning teksti töötlemise strateegiaid. Uuringus osales 29 Tartu Ülikooli bakalaureuse üliõpilast vanuses 19-36 eluaastat (keskmine 21.52 a.). Sõltumatute muutujatena esitati igale katseisikule kolme faktuaalse sisuga uudislugu, mis olid siis vastavalt, kas kongruentse (mitteeksitava) või mittekongruentse (eksitava) pealkirjaga. Mõõdeti silmade tööd teksti lugemisel ning analüüsiti silma fiksatsioonide kestvust ja arvu, tagasiulatuvad sakaade ning teksti üldtöötlusaega. Teksti mäletamist mõõdeti peamiselt kahe avatud sisuküsimusega (mäluskoor) ning lisaks lasti katseisikul teha loetud uudislugude põhjal järeldusi ja vastata kolmele faktiküsimusele. Individuaalsed erinevused võeti kontrolli alla töömälu ning funktsionaalse lugemise testimisega. Statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud.
Emotsiooni regulatsiooni strateegiate kombineerimine: eelneva tähelepanu kõrvale juhtimise mõju ümberhindamisele
(Tartu Ülikool, 2021) Kõnnusaar, Karola; Uusberg, Helen, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ümberhindamise strateegia kasutamise toetamist tähelepanu kõrvale juhtimise strateegiaga emotsioonide reguleerimise puhul. 63 katseisikut vaatasid neutraalseid ja madala ning kõrge negatiivse intensiivsusega pilte EEG mõõtmise ajal. Eelnev tähelepanu kõrvale juhtimine vähendas järgneva ümberhindamise aegset LPP amplituudi ajaperioodis 260-450 ms rohkem võrreldes katsetingimusega, kus kõigepealt pilti lihtsalt vaadati ja seejärel kasutati ümberhindamist kui ka katsetingimusega, kus kaks korda järjest ümberhindamist kasutati. Ajaperioodis 3000-4500 ms esines väiksem LPP amplituud juhul kui katseisikud kasutasid ümberhindamise strateegiat olenemata sellest millist strateegiat eelnevalt kasutati võrreldes pildi kaks korda järjest vaatamisega. Kinnitust ei leidnud hüpotees, et strateegiate kombineerimine toetab just kõrge intensiivsusega negatiivsete emotsioonide alla reguleerimist, kuna sama dünaamika ilmnes nii madala kui kõrge negatiivse intensiivsusega piltstiimulite puhul. Võib järeldada, et tähelepanu kõrvale juhtimine aitab ümberhindamisele kaasa varajase negatiivse informatsiooni eelistöötlemise vähendamisega. Tegemist on teadaolevalt esimese EEG tööga, mis uurib tähelepanu kõrvale juhtimise ja ümberhindamise kombineerimise mõju negatiivsete emotsioonide alla reguleerimisel.
Faasilise ergastuse mõju visuaalsele tähelepanu haardeulatusele – nulltulemuse tähendus ja edasiarendus
(Tartu Ülikool, 2025) Loog, Elis; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eksisteerib mitmeid vaatepunkte selles osas, et kuidas suhestuvad omavahel ergastus ning visuaalne tähelepanu haardeulatus. Klassikalised teooriad viitavad, et kõrgem ergastustase kitsendab tähelepanu haardeulatust. Seevastu uuemad uuringud leiavad, et ergastuse mõju ei ole ühesugune ning sõltub rohkem parasjagu dominantsest tähelepanu stiilist. Antud uurimuse eesmärk oli lahti mõtestada senised võimalikud ebakõlad ning uurida lähemalt seoseid ergastuse ja tähelepanu haardeulatuse vahel. Eksperimendis (n=38) manipuleeriti tähelepanu haardeulatust global motion paradigmaga ja kasutati ärritavat helitooni faasilise ergastuse esilekutsumiseks. Seejärel mõõdeti käitumuslikke näitajaid visuaalses tuvastusülesandes (lahendamise reaktsiooniajad ja veamäärad) ja täiendava biomarkerina muutuseid pupillis. Läbiviidud korduvmõõtmiste dispersioonanalüüsid ei toonud välja olulist efekti kummagi suuna toetuseks. Arvestades varasemaid nulltulemusi võib antud nulltulemus näidata, et ergastuse mõju tähelepanu ulatusele on nõrgem kui võiks arvata mitmete varasemate uuringute positiivsete tulemuste põhjal. Lisaks võib tulemus viidata sellele, et erinevatel ergastuse manipulatsioonidel on potentsiaal mõjutada tähelepanu haardeulatuse dünaamikat siiski erineval viisil. Seeläbi võib ergastuse manipuleerimine sõltuvalt meetodist ja kontekstist anda varieeruvaid tulemusi. Töö pakub mitmeid võimalusi teema ning metoodikate edasiarenduseks, et edaspidi võimalikult täpselt mõõta muutuseid tähelepanu haardeulatuses kui manipuleeritakse ergastuse erinevaid vorme.
Kognitiivse paindlikkuse subjektiivne kulu ja selle seosed vaimse tervise sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2025) Jõemägi, Annika; Uusberg, Andero, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kognitiivne paindlikkus on psüühika omadus kohandada käitumist muutuvates keskkonnatingimustes eesmärgipäraselt. Ühe psüühikahäirete transdiagnostilise tegurina on kirjeldatud raskuseid kognitiivses paindlikkuses (Grant & Chamberlain, 2023). Tõhusaks paindlikkuseks on vaja rakendada kognitiivset kontrolli, mis motivatsiooniliste käsitluste kohaselt sõltub kontrolli oodatava tulu ja kulu suhtest. Magistritöö eesmärk oli uurida kognitiivse paindlikkuse subjektiivset kulukust ja selle seost vaimse tervise ja transdiagnostiliste sümptomitega. Veebipõhises sõltuvate gruppidega katses paluti katseisikutel (n = 195) teha kognitiivset kontrolli nõudvat numbrite kategoriseerimise ülesannet, milles manipuleeriti ülesande vahetuse sagedust lihtsamal (15% vahetusi) ja raskemal (85% vahetusi) tasemel. Seejärel kasutati kognitiivse pingutuse allahindluse paradigmat, et tuvastada kognitiivse paindlikkuse subjektiivne kulu. Tulemused näitasid, et sagedamini vahelduvat katseplokki hinnati keskmiselt pingutavamaks ja selle kordamise eest küsiti 16.8% suuremat rahalist tasu kui harvemini vahelduva ploki eest. Paindlikkuse subjektiivne kulu ei seostunud vaimse tervise sümptomite ja transdiagnostiliste teguritega (rumineerimine ja perfektsionism), peale eksternaliseeriva. Seevastu subjektiivselt raporteeritud pingutavuse tunne sagedamini vahetuvas plokis seostus mõõdukalt kuni tugevalt enamike vaimse tervise sümptomite ja transdiagnostiliste teguritega. Tulemused viitavad sellele, et vaimse tervise riskid seostuvad kognitiivse paindlikkuse rakendamisel pingutavama tundega. Uuringu üheks piiranguks oli kasutatud subjektiivse kulu tuvastamise ülesande vähene tundlikkus, mistõttu ei võimalda see teha kindlaid järeldusi paindlikkuse subjektiivse väärtuse kohta.
Kroonilise psühhootilise häire avaldumise riski seos kanepi tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2017) Jaanson, Kirti-Ly; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida eesti keelde ja kultuuriruumi adapteerimisel oleva psühhoosi haigestumise riskitaset hindava kliinilise intervjuu ERIraos Intervjuu (Early Recognition Invetory based on IRAOS) põhjal eristatud varajase ja hilise prodromaalperioodi gruppidesse kuulumise seoseid kanepi tarvitamisega. Samuti vaadeldi, kas kõrgenenud psühhoosiriskiga indiviidide sümptomaatika erineb kanepi tarvitamise sageduste lõikes. Uurimistöö valimisse kuulus 145 indiviidi, kellest 70-l tuvastati kõrgenenud psühhoosirisk. Kanepi tarvitamist raporteerist 79 uuritavat. Tulemustest selgus, et kanepi tarvitamise sagedus ei ennusta kõrgenenud psühhoosiriski ega sümptomaatilisi erinevusi. Samas ilmnes, et nooremas eas kanepi esmakordne tarvitamine ennustab varajasse prodeomaalperioodi gruppi kuulumist. Täpsemate järelduste tegemiseks on vajalik kaasata jätku-uuringusse rohkem sagedaseid kanepitarvitajaid ning võtta vaatluse alla võimalike bioloogilise haavatavuse mehhanismide ja teiste uimastite tarbimise mõju.
Mis teeb portree ilusaks? Portreefotode atraktiivsushinnangute, valgustatuse ja hindaja pilgu suuna omavahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2017) Piirimees, Karl Erik; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles töös uurisin valgusallika suuruse ja nurga mõju pildi atraktiivsushinnangutele ning pilgu liikumismustritele. Uuringus lähtusin fotograafia kirjanduses levinud eeldusest, et on olemas optimaalsed valgusallika omadused suurima atraktiivsuse saavutamiseks. Uuringu valimi moodustasid 60 TÜ tudengit, kes andsid katses atraktiivsushinnanguid neile paariti esitatud varieeruvate valgusallika omadustega portreepiltidele samal ajal kui mõõdeti nende silmaliigutusi. Katseisikute taustinfot kontrolliti katsejärgse küsimustikuga. Analüüs näitas, et suuremaid valgusallikaid ja madalama nurgaga valgusallikaid hinnati atraktiivsemateks, kuid ei kinnitanud täielikult fotograafia teoorias levinud soovitatavat optimaalset valgusallika suurust (54 cm läbimõõduga 100 cm kaugusel) ega nurka (45°). Leidsin ka, et valgusallika omadused mõjutasid hindaja pilgu liikumismustreid ning et pildil veedetud proportsionaalne pilgu aeg ennustas atraktiivsushinnangu valikut.
Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti oludele
(Tartu Ülikool, 2017) Jakobsoo, Siim; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli adapteerida eesti keelde ja kultuuriruumi psühhoosiriski hindavad mõõdikud, ERIraos Intervjuu (ERIraos Interview; „Early Recognition Inventory based on IRAOS“; Häfner et al., 2004) ja ERIraos Küsimustik (ERIraos Checklist; Häfner et al., 2004). Uurimuses osales 145 inimest, kellest 123 olid täiskasvanud ja 22 alaealised. Statistilistest analüüsidest tehti: ICC (intraclass correlation coefficient) reliaablusanalüüs, Friedmani test ning korrelatsioonianalüüs. Selgus, et ERIraos Intervjuu intervjueerijate-vaheline hinnangute kokkulangevus on väga kõrge (ICC>0.75; p<0.001). Samuti on ERIraos Intervjuu üldskoor ning jälgitavate tunnuste üldskoor tugevalt statistiliselt oluliselt (r>0.65, p<0.01) korreleeritud vastavate psühhopatoloogia skaaladega nii täiskasvanute kui ka alaealiste valimil. ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustiku üldskooride ja mõõdikutepõhiste kategoriaalsete riskihinnangute vahel esines samuti tugev ja statistiliselt oluline positiivne seos (üldskooride vahel r>0.70, p<0.001; gruppide vahel r>0.50, p<0.05) mõlema alavalimi puhul. Seega saame väita, et eesti keelde tõlgitud psühhoosiriski hindavad mõõdikud ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustik on väga heade valiidsuse ja reliaabluse näitajatega.
Tähelepanu haardeulatus ja pupilli suurus
(Tartu Ülikool, 2021) Kippasto, Karolin; Kolnes, Martin, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kas pupilli suurus muutub vastavalt tähelepanu haardeulatusele. Selleks viidi läbi katse, kus on ühendatud kaks ülesannet: ringide ülesanne laia ja kitsa tähelepanu ulatuse indutseerimiseks ning tuvastamisülesanne tähelepanu ulatuse mõõtmiseks. Uuringu valimi moodustasid 21 inimest (66,66% naised, 33,33% mehed; keskmine vanus 26,86; SD = 8,90). Eeldasime leida erinevusi tuvastamisülesande vastuste kiiruses ja täpsuses laia ja kitsa tähelepanu ulatuse induktsiooni korral. Tulemused osaliselt kinnitasid manipulatsiooni efektiivsust. Lisaks, leidsime, et pupilli suurus on laia tähelepanu induktsiooni korral suurem kui kitsa tähelepanu induktsiooni korral, kuid seda ainult tuvastamisülesande lõpus. Antud uuringu tulemused viitavad sellele, et tähelepanu haardeulatus mõjutab pupilli suurust.
Tähelepanu haardeulatuse mõju otsustamisaegsele infotöötlusele
(Tartu Ülikool, 2020) Pruul, Sören; Uusberg, Andero, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
On pakutud, et globaalsem tähelepanu muudab infotöötlust paindlikumaks ja loovamaks ning lokaalsem tähelepanu analüütilisemaks ja detailsemaks. Selleks, et teada saada, kas tähelepanu haardeulatuse manipuleerimine globaalsemaks või lokaalsemaks mõjutab ka otsustamisaegset infotöötlust, viidi läbi eksperiment (N = 49), milles katseisikud pidid sooritama Navoni tähe ülesannet. Selle eesmärk oli tähelepanu haardeulatust nihutada ning selle mõju otsustamisele mõõdeti virtuaalse poeleti abil, kus katseisikud pidid endale meeldivaid suupisteid valima. Otsustusprotsessi jälgiti silmaliigutuste anduriga ning lisaks mõõdeti otsustusele kulunud aega ja unikaalseid otsuseid. Tulemustest selgus, et manipulatsioon ei mõjutanud süstemaatiliselt otsuseid ega otsustamisaegseid silmaliigutusi. Pakutakse võimalikke põhjuseid ning katse edasiarendusi.
Tähelepanu haardeulatuse mõju valikukogumi koosseisule otsustamisel
(Tartu Ülikool, 2020) Sults, Hanna; Uusberg, Andero, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida hetkelise tähelepanu haardeulatuse ehk laiuse muutmise mõju toodete kategoriseerimisele otsuse valikukogumi koostamisel. Selleks paluti 49. katseisikul läbida katse, mis koosnes tähelepanu laiuse manipulatsioonist ja virtuaalselt poeletilt toodete valimisest. Tähelepanu laiust manipuleeriti Navoni ülesande eeskujul väikestest tähtedest koosneva suure tähe abil – tähelepanu haardeulatuse globaalsemaks indutseerimisel oli katseisikul vaja ära tunda suur täht ja lokaalsemaks indutseerimise korral väikesed tähed. Tähelepanu laiuse muutumist hinnati globaalsete ja lokaalsete stiimulite ära tundmise reaktsiooniaegade järgi, valikukogumi koosseisu hinnati poeleti toodete vaatamisaja osakaalu, sageduse ja esmavaatamiste järgi ning otsustamist hinnati poeletil tehtavate valikute põhjal. Tulemustest selgus, et pärast globaalset induktsiooni valiti rohkem prototüüpsemaid tooteid ja pärast lokaalset induktsiooni valiti rohkem vähem prototüüpseid tooteid. Tähelepanu haardeulatuse mõju valikukogumi koosseisule kinnitust ei leidnud.
Ümberhindamise efektiivsuse toetamine läbi emotsiooniregulatsiooni strateegiate kombineerimise
(Tartu Ülikool, 2021) Kiho, Hanna Liis; Uusberg, Helen, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut