Sirvi Autor "Koreinik, Kadri" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eesti keeleseisund
(Tartu Ülikool (RAKE) ja Balti Uuringute Instituut (IBS), 2017) Lukk, Maarika; Koreinik, Kadri; Kaldur, Kristjan; Vihman, Virve-Anneli; Villenthal, Anneli; Kivistik, Kats; Jaigma, Martin; Pertšjonok, Anastasia
Uuring annab ülevaate eesti keele ja teiste keelte seisundist Eestis, selgitati iga valdkonna (eesti keele õpe emakeelena ja teise keelena, võõrkeelte õpe erinevates õppeastmetes, eestikeelne teadus ja eesti keele uurimine, keeletaristu) uurimisobjektide tugevad küljed ja arenguvajadused analüüsides viimase 15 aasta arengutendentse ja probleeme. Uuring annab aluse uuele Eesti keelestrateegiale (2018-2027). Uuringu aluseks on intervjuud, viidi läbi 2016 aasta detsembris kuni 2017 maikuuni. Uuring toob välja, et eesti keele üldine maine on hea, ent annab soovitusi Eesti keeleseisundi edasiseks parendamiseks.
Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? : kohakeelte seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal
(Võru Instituut, 2008) Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri
Raamatu esimene osa annab lühikese ülevaate keele säilimisest ja keelevahetuse uurimisest ning uuringute metoodikast. Metoodikaosale järgnevas teises peatükis kirjeldatakse kuni 20. sajandini ja 20. sajandil kõnealustes piirkondades toimunud sotsiaalmajanduslikke muutusi, sh rahvastiku- ja haldussüsteemi muutusi, mis on avaldanud mõju keelekeskkonnale ja -kogukonnale. Kolmandas peatükis kajastatakse ja neljandas võrreldakse tulemusi piirkonniti. Viiendas peatükis käsitletakse identiteeti ja põlisust. Kuues peatükk on kokkuvõte.
Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian
(2011-07-04) Koreinik, Kadri
Doktoritöös analüüsitakse domineerivaid ja teisi keeleideoloogiaid ning keelelisi representatsioone lõunaeesti keele avalikus diskursuses. Keeleideoloogiad võimaldavad konstrueerida teatud keeli ja keelepruuke teistest väärtuslikumaks ning positsioneerida neid hierarhiliselt. Püüded legitimeerida lõunaeesti kohamurdeid ja saavutada nende avalik tunnustamine lõunaeesti keelena ning kaasnenud legitiimsusnõuded trükimeedias koos esitatud poolt- ja vastuargumentidega kuuluvad diskursustesse, mida võib nimetada (de)legitimatsiooni- ja keele ohustatuse diskursusteks. Töös on kvalitatiivselt analüüsitud eestikeelset trükimeediat, tekste, mille keskmes on keele ohustatus ja lõunaeesti keele (de)legitimatsioon. Meetodina on kasutatud kriitilist diskursusanalüüsi (KDA). Doktoritöö põhineb kolmel akadeemilises perioodikas avaldatud originaaluurimusel. Hoolimata eksplitsiitsest polariseerumisest ja lahknevatest diskursiivsetest strateegiatest, tugevdavad nii lõunaeesti keele staatuse pooldajad kui ka selle vastased üsna sarnaseid keelelisi representatsioone: mõlemad taastoodavad eesti ja lõunaeesti keele olemuslikke (essentialist) käsitlusi. Lisaks keeleideoloogiate uurimisele täiendab see doktoritöö rahvusluse ja rahvusloome (diskursuste) uurimist. Keele ohustatuse diskursusele tuleb pöörata suuremat tähelepanu ka keele- ja identiteedipoliitikate analüüsimisel.