Browsing by Author "Kotta, Jonne, juhendaja"
Now showing 1 - 8 of 8
Results Per Page
Sort Options
Item Eutrofeerumise mõju põhjaloomastiku kooslustele Eesti rannikumeres(2005) Lauringson, Velda; Kotta, Jonne, juhendaja; Saat, Toomas, juhendajaItem Habitat use and trophic interactions of native and invasive predatory macroinvertebrates in the northern Baltic Sea(2017-12-20) Kuprijanov, Ivan; Kotta, Jonne, juhendaja; Herkül, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondRöövtoidulised suurselgrootud, peamiselt vähilaadsed, on rannikumere toitumisvõrgustikes oluliseks lüliks põhjaelustiku ja kalade vahel ning ühtlasi nad reguleerivad väiksemate selgrootute arvukust. Läänemere põhjaosas elas selle rühma esindajaid seni ainult kaks liiki – läänemere krevett (Palaemon adspersus) ja põhjamere garneel (Crangon crangon). Hiljuti lisandusid neile kohalikele liikidele kaks võõrliiki – elegantne krevett (Palaemon elegans) ja rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii). Kohalike ja võõrliikidest röövtoiduliste suurselgrootute leviku, elupaigaeelistuste ja toitumise uurimiseks kasutati olemasolevaid põhjaelustiku leviku andmeid, spetsiaalselt uuritavatele liikidele suunatud proovide kogumist loodusest ja laborikatseid, kus rakendati muuhulgas loomade raadiomärgistamist. Võõrliigist kreveti levik oli ulatuslikum kui kohalike krevettide levik. Võõrliik oli kohalike krevettidega võrreldes enam seotud elupaikadega, millele on iseloomulikud etrofeerumise tunnused (kõrge toitainete kontsentratsioon, lühiealiste niitjate vetikate suur hulk). Krevettide toitumisuuringud näitasid, et uuritud Palaemon liikide toitumisintensiivsus ja toidu kooseis ei erinenud. Seega on kohaliku ja võõrkreveti roll rannikumere toiduvõrkudes sarnane, ent võõrliik võib troofilisi suhteid ümber kujundada piirkondades, kus kohalikud krevetid puuduvad. Kõige kitsama elupaigakasutusega oli põhjamere garneel ja Palaemon liikidest oli võõrliigi P. elegans spetsialiseerumise tase mõnevõrra kõrgem kui kohalikul liigil. R. harrisii eelistas põisadruga (Fucus vesiculosus) elupaika mis viitab sellele, et põisadruga elupaik pakub krabile aastaringset stabiilset elupaika ja et mitmekesine põhjakooslus võib saada seetõttu krabidest oluliselt mõjutatud. Doktoritöö tulemused näitasid, et elupaikade iseloom ja seisund mõjutab kohalike ja võõrliikide levikumustreid ning võõrliikidest selgrootute kiskjate saabumine ja kiire levila laienemine Läänemere põhjaosas toovad kaasa täiesti uue ökoloogilise funktsiooni (suuremõõtmeline kiskja) või juba varem regionaalselt esinenud funktsiooni leviku piirkondadesse, kus see varem puudus.Item Harrise mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) ökoloogia ja elupaik(Tartu Ülikool, 2014) Nurkse, Kristiina; Pärnoja, Merli, juhendaja; Kotta, Jonne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakondItem Invasiivne kirpvähk Gammarus tigrinus Läänemeres – levik ja ökoloogia(Tartu Ülikool, 2016) Jänes, Holger; Kotta, Jonne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakondItem Invasion history of the amphipods Orshestia cavimana and Gammarus tigrinus in the Estonian coastal sea(2006) Herkül, Kristjan; Kotta, Jonne, juhendajaItem Mapping and modelling of the spatial distribution of benthic macrovegetation in the NE Baltic Sea with a special focus on the eelgrass Zostera marina Linnaeus, 1753(2017-06-21) Möller, Tiia; Martin, Georg, juhendaja; Kotta, Jonne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEesti rannikumere põhjataimestiku uuringute ajalugu ulatub 18. sajandisse. Merepõhjast proovide kogumist sukelduja poolt või pinnalt põhjaammutite abil alustati Eestis 1959. aastal. 2005. aastaks sai eesmärgiks süstematiseeritud teabe kogumine ja ulatuslike merealade kaardistamine ning seetõttu võeti lisaks kasutusele videouuringud, kaugseire, hakati enam rakendama ruumilist modelleerimist. Videomeetod on teiste meetodite kõrval tänapäevani laialt kasutuses ning videopõhised hinnangud on piisavad põhjaelustiku kaardistamiseks koosluste tasandil. Kaugseire võimaldab lühikese ajaga koguda infot ulatuslike alade kohta. Selle abil saab Läänemeres põhjakoosluseid kaardistada kuni 6 m sügavusel rannikuvees ning väljatöötatud koosluste klassifikatsiooniskeemid ja levikukaardid võimaldavad muuhulgas liigipõhiste uuringute optimaalsemat planeerimist. Pikk merihein on Eesti rannikumere liivastel põhjadel üks olulisemaid võtmeliike. Meriheina kooslustega seotud liikide arv, kokku 35 põhjataimestiku ning 33 põhjaloomastiku liiki, moodustab umbes neljandiku meie merepiirkonna põhjaelustiku liikide arvust. Aastatel 2005–2015 tuvastati üle 300 pika meriheina kasvukoha. Ulatulikest uuringutest selgus, et liik on tavapärane kogu Eesti rannikumeres, välja arvatud madala soolsusega Soome lahe idaosas ning Pärnu lahes. Pikk merihein kasvab peamiselt sügavusvahemikus 2–5 m ning üle 3 m sügavusel on see meie liivastel põhjadel ainus suure tihedusega kooslusi moodustav taim. Pika meriheina levikuala, kus liigi katvus ületab 10%, on hinnanguliselt 150 km2. Modelleerimine näitas, et liik on vastupidav suurtele keskkonnatingimuste muutustele ning tuleviku kliima stsenaariumi kohaselt mõjutavad liigi levikut peamiselt merevee soojenemine, vee liikumiskiiruse tõus ning laguneva jää poolt põhjustatud mehaaniline häiring. Meie rannikumere mitmete teiste võtmeliikide püsimine on tuleviku kliima tingimustes otseselt ohustatud ning seega on liigilise mitmekesisuse säilitamisel äärmiselt oluline terviklik merekeskkonna käsitlus. Antud doktoritöö annab selle terviku mõistmiseks olulise panuseItem Role of invasive species in brackish benthic community structure and biomass changes(2023-01-04) Nõomaa, Kristiina; Kotta, Jonne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondVõõrliikide arv Läänemeres kasvab tõusvas tempos. 2015. aastaks oli Läänemeres raporteeritud 130 võõrliiki ja 2022. aastal on võõrliikide arv juba 220. Mitmed võõrliigid on loonud suuri populatsioone ja mõjutavad looduslikke Läänemere ökosüsteeme. Looduslikult on Läänemere põhjakooslused liigivaesed ja esineb palju väheasustatud funktsionaalseid nišše, seega on võõrliikidel palju võimalusi uues elupaigas kanda kinnitada ning oluliselt mõjutada kogu ökosüsteemi funktsioneerimist ja ökosüsteemi teenuseid. Käesolevas doktoritöös käsitletakse olulisi teadmiste lünki võõrliikide (ümarmudil ja harilik rändkrabi) levikus, käitumise eripärades ja mõjudes Läänemeres. Liikide mõju looduslikele ökosüsteemidele uuriti nii eksperimentaalselt kui ka pikkade põhjaloomastiku aegridade uuringutega. Laboratoorsed uuringud näitasid, et mõlemad uued merepõhja kiskjad suudavad süüa suures koguses looduslike põhjakoosluste dominantliike. Põhjaloomastiku pikkade andmeridade analüüs kinnitas, et eksperimentaalselt nähtud intensiivne toitumine toimub ka looduskeskkonnas. Ümarmudil on juba ära söönud suure osa Eesti rannikumere karbipopulatsioonidest, kes toimivad rannikumere loodusliku filtrina ja vähendavad eutrofeerumise ilminguid. Harilik rändkrabi vähendab põhjaloomastiku biomassi ja liigirikkust ning krabi mõju on ulatuslikum, kui kliimamuutustest eeldatavast toiteainekasvust tingitud suurem populatsiooni juurdekasv. Võõrliikide tekitatud muutuste mõju levib ka teistele ökosüsteemi tasemetele ning muutusi mõne piirkonna veesambas on juba täheldatud. Lisaks võivad võõrliigid ökosüsteemi mõjutada ka kui rannikukalade uute toiduobjektidena. Doktoritöö käigus näidati, et ümarmudil on muutunud oluliseks toiduobjektiks ahvenale, kuid hetkel veel ei mõjuta ümarmudila arvukus ahvena üldist toitumust. Seega, suure tõenäosusega ei suuda ahven hetkel ümarmudila arvukust kontrollida ja faktorid, mis hakkavad piirama võõrliikide arvukust, vajavad uurimist tulevikus. Antud doktoritöö näitab selgelt, et võõrliikidel on märkimisväärne roll Läänemere ökosüsteemides ja on oluline, et kõik Läänemere majandamise ja hea keskkonnaseisundi hoidmisega seotud otsused arvestaksid võõrliikide rolliga.Item Spatial decision support systems for ecosystem-based marine management(2022-09-09) Fetissov, Mihhail; Aps, Robert, juhendaja; Kotta, Jonne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMeremajanduse teostamiseks on vaja eri tüüpi ruumilist infot, millele tuginevad tööriistad on hädavajalikud kriisiolukorras reageerimiseks ja erinevate stsenaariumipõhiste analüüside läbiviimisel. Doktoritöös arendati veebipõhiseid operatiivseid otsustustugesid, mis võimaldavad koguda ja analüüsida andmeid ja teadmisi ning edastada tulemusi sidusrühmadele arusaadaval viisil, et hõlbustada kokkulepete sõlmimist. Sellist lähenemist illustreerib Next-Generation Smart Response Web (NG-SRW), mis võimaldab hinnata naftareostusega seotud keskkonnariske ja leida hädaolukordadele paremaid lahendusi. Naftalekke ruumilise leviku modelleerimine ja selle visualiseerimine võimaldab hinnata võimalike meetmete eeliseid, et kujundada sobiv reageerimisstrateegia. Lisaks valmis doktoritöö käigus PlanWise4Blue (PW4B) tööriist, millega hinnatakse erinevate survetegurite kumulatiivset mõju mereelustikule. PW4B tööriista saab kasutada inimtegevuste eraldi- ja koosmõjude prognoosimiseks nii tänapäevaste kui ka tuleviku kliimamuutuste tingimustes. Tööriista katsetati Läänemere piirkonnas Eesti mereala ruumilise planeerimise protsessis uurimaks erinevate meremajandamisstsenaariumite mõju erinevatele loodusväärtustele. Tulemused julgustavad kasutama modelleerimisel põhinevaid stsenaariumarvutusi otsustusprotsessides, et uurida inimtegevuse mõju ja/või kasu ökosüsteemi teenuste osutamisele ja vastupidi. Stsenaariumianalüüse kasutades saame teada ühiskonna eelistusi selle kohta, millist tulevikku nad eelistaksid ning paraneb otsustusprotsesside läbipaistvus.