Sirvi Autor "Kriiska, Aivar, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 17 17
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti pronksiaegsed pronksesemed maastikul. Juhuleidude levikumustrid(Tartu Ülikool, 2015) Paavel, Kristiina; Johanson, Kristiina, juhendaja; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKirje Geoinformaatika kasutus arheoloogias Võrtsjärve põhjaranniku uurimise näitel(Tartu Ülikool, 2013) Trušina, Maria; Oja, Tõnu, juhendaja; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondKirje Kiviaegsed tuleasemed Eestis(Tartu Ülikool, 2015) Sikk, Kaarel; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKirje Kiviaegsed tulekivi lõhestustehnoloogiad Kivisaare ja Valma asulakohtade leiuaineses(Tartu Ülikool, 2024) Moon, Ragi-Martin; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje Kiviaja ja varase pronksiaja juhuleiud ning kinnismuistised Peipsi läänerannikul(Tartu Ülikool, 2017) Tolmov, Tuuli; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutTöö käigus kogusin informatsiooni Peipsi kaldast kuni 20 kilomeetri kaugusele ulatuvate kiviaegsete ning varajase pronksiaja juhuleidude ja kinnismuististe koha. Üks töö eesmärkidest oli leida ka uusi potentsiaalseid asulakohti.Kirje Kivisaare 2002. aasta väljakaevamiste tulekivileidude tehnoloogiline analüüs(Tartu Ülikool, 2021) Moon, Ragi-Martin; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutKirje Kunda Lammasmäe kiviaja asulakoht(Tartu Ülikool, 2014) Sander, Kristjan; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKirje Luu- ja sarvesemed hilismesoliitilises Narva Joaoru asulakohas(Tartu Ülikool, 2019) Kask, Silvia-Kristiin; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tõrv, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje Missing interpretations. Natural and residual finds in Estonian archaeological collections(2018-12-17) Johanson, Kristiina; Kriiska, Aivar, juhendaja; Jonuks, Tõnno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö „Puuduvad tõlgendused. Looduslikud ja jäänukleiuna interpreteeritud esemed Eesti arheoloogiakogudes“ keskmes on tõlgenduseta või ühekülgselt seletatud leiud, mida on Eesti arheoloogiakogudesse praeguseks jõudnud märkimisväärne arv. Töö allikaks on kahte liiki leiud – looduslikud, nagu fossiilid ja veerised, ning inimtekkelised, nagu hilisematest kontekstidest leitud kiviesemeid (kivikirved, -talvad, tulekivist nooleotsad). Viimaseid on enamasti peetud jäänukleidudeks samal paigal asunud varasemast asulakohast. Analüüsitud leidudel on kahtlemata olnud erinevaid tähendusi. Kuigi suur osa tõlgendusi jääb spekulatiivseks, õnnestus mitmete leidude puhul nende leiukonteksti ning kasutus-kulumisjälgi arvestades näidata, et osa fossiile, veeriseid ning varasemaid kiviesemeid hilisemates kontekstides on teadlikult kunagistesse asulatesse, linnustesse või kalmetesse toodud. Veeriseid võidi kasutada erinevast materjalist esemete poleerimiseks, keedukividena vee soojendamisel, lingukivide või mängukividena. Samas on nii kirjalike allikate, etnograafiliste analoogide kui folklooritekstide põhjal teada, et erinevaid kive, fossiile ning kiviesemeid on kasutatud kaitse- ja ravimaagilistes toimingutes. Näiteks on kivikirveid, talbu ja nooleotsi, aga ka fossiile ja silmatorkava välimusega veeriseid peetud taevast välgulöögiga alla kukkunud piksenoolteks, mida kasutati muuhulgas äikese ja tulekahju eemal hoidmiseks, aga ka äkiliste haiguste ravimiseks. Eesti hilisraua-, kesk- ja uusaegsetest kontekstidest leitud varasemate kiviesemete leiud võiksid viidata just sellele uskumusele. Maagilisi kaitse- ja ravipraktikaid iseloomustab variatiivsus, mis tähendab, et vajadusel omistati maagilist toimijalisust väga erinevatele esemetele ja ainetele. Nii ei pea kaitse- ja ravimaagilisi esemeid otsima atraktiivsete või silmatorkavate leidude hulgast ning pigem võib neid leida esmapilgul ootamatute, looduslike või igapäevaste asjade seast. See teadmine andis põhjuse juba kogutud arheoloogilise allikmaterjali analüüsimiseks lähtuvalt maagia aspektidest.Kirje Narva jõe alamjooksu ala savide ja kiviaegse keraamika mineraloogiline ja keemiline analüüs (SEM-EDS, XRD)(Tartu Ülikool, 2020) Jegorov, Sander; Kriiska, Aivar, juhendaja; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutKirje Persistent Practices. A Multi-Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia(2016-04-25) Tõrv, Mari; Kriiska, Aivar, juhendaja; Eriksen, Berit V., juhendaja; Nilsson Stutz, Liv, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesoleva töö “Persistent practices. A Multi-Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia” [“Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500–2600 eKr“] keskmes on küsimus, kuidas kohtlesid kiviaja kütid ja korilased surnuid. Lähtun surnukehast, õigemini selle materiaalsetest jäänustes, milleks siin on terviklikud luustikud ja üksikud inimluud asulate kultuurkihtides. Matmispraktikaid rekonstrueeritakse arheotanatoloogia abil ning surnute esmaseid identiteete osteoloogiliste meetodite ja süsiniku ja lämmastiku stabiilsete isotoopide analüüside kaudu. Luu kollageenist tehtud radiosüsiniku dateeringud annavad uurimusele ajalise sügavuse. Uute radiosüsiniku dateeringute kohaselt leidsid kõige vanemad matused toimusid 7. aastatuhande keskel Narva Joaorus. Noorimad dateeringud seevastu kuuluvad Tamula ja Naakamäe matustele, jäädes aega umbes 2600 eKr. Stabiilsete isotoopide uuringud näitavad, et vaadeldud inimluud kuuluvad sisemaa kalastajatele ja ranniku küttidele. See omakorda näitab, et kuni 3. aastatuhande keskpaigani eKr oli püügimajanduslik elatusviis määrava tähtsusega, lubades töös vaadatud surnuid koondada ühisnimetaja kütid ja korilased alla. Arheoloogiliselt nähtavad matmispraktikad said osaks nii naistele, lastele, kui ka meestele. Seetõttu võib öelda, et esmastel identiteetidel ei olnud matmispraktikate valimisel määravat rolli. Pikk ajaline perspektiiv lubab jälgida nii praktikate püsivust, kui ka muutusi. Arheotanatoloogiline analüüs näitab, et aktsepteeritava normi moodustas hulk erinevaid praktikaid. Kusjuures suur osa toonastest rituaalidest jääb tabamatuks. Arheoloogiliselt jälgitavatest praktikatest domineerib esmane laibamatus, samas tõestati ka mitme-episoodiliste matuste olemasolu Eestis. Surnuid sängitati nii asula kultuurkihti, kalmistutele, kui ka üksikmatustena asustusest eemale. Hoolimata mitmetest erinevustest rõhutatakse töös, et matuserituaalide põhisisu säilis ajavahemikus 6500–2600 eKr suures osas muutumatuna. Selleks muutumatuks tuumikuks võib pidada kohest tegutsemist surma ilmnemisel, surnukeha kesksust praktikate läbiviimisel, elevate ja surnute maailma ranget eraldamatust ja praktikate avatud iseloomu, mis võimaldas nende säilimise ja järk-järgulise muutumise ligi nelja aasta tuhande jooksul. Võtmesõnad: matmispraktikad, praktikate teooriad, keha materiaalse kultuuri osana, arheotanatoloogia, süsiniku ja lämmastiku stabiilsed isotoobid, radiosüsiniku dateeringud, kütid ja korilased, kiviaeg, EestiKirje Pinnase, matmise ja hoiustamise aja mõju vana DNA säilimisele Eestist leitud inimluudes(Tartu Ülikool, 2023) Kaseorg, Mairi; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tambets, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje Silmaga kivikirved Eesti arheoloogilises materjalis : juhuleidude tõlgendusvõimalusi(2006) Johanson, Kristiina; Kriiska, Aivar, juhendajaKirje Tallinna Dunkri tänava II maailmasõjas hävinud hoonestusest võrdlevalt 1982. aasta arheoloogiliste kaevamiste ja kirjalike allikate põhjal(Tartu Ülikool, 2013) Tasuja, Kristi; Kriiska, Aivar, juhendaja; Kadakas, Villu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutKirje Tallinna Vabaduse väljaku neoliitiline asulakoht Eesti samaaegsete rannikuasulate kontekstis(2010-08-12) Kadakas, Ulla; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Kriiska, Aivar, juhendajaKirje Tartust leitud valged savipiibud(Tartu Ülikool, 2019) Iisma, Katrin; Kriiska, Aivar, juhendaja; Haak, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje Tartust Lossi tänav 15 väljakaevatud keskaegse elamuosa (hoonevare 3) rajamis- ja kasutuslugu stratigraafia ja leiuainese võrdlusanalüüsi põhjal(Tartu Ülikool, 2015) Iisma, Katrin; Kriiska, Aivar, juhendaja; Lissitsina, Jekaterina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut