Sirvi Autor "Kriiska, Kaie" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Tõravere metsaseireala mullahingamine ja peenjuurte biomass
    (Tartu Ülikool, 2018) Tigas, Inge-Marit; Kriiska, Kaie; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Pisipilt
    Kirje
    Variation in annual carbon fluxes affecting the soil organic carbon pool and the dynamics of decomposition in hemiboreal coniferous forests
    (2019-07-04) Kriiska, Kaie; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Frey, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Maailma muldades on salvestunud rohkem süsinikku kui atmosfääris ja taimedes kokku, kusjuures metsamullad on ühed suurimad orgaanilise süsiniku reservuaaridest. Seega võivad juba väikesed muutused mullasüsinikuvoogudes oluliselt mõjutada nii regionaalset kui globaalset süsinikuringet ning seeläbi ka kliimat. Käesolevas doktoritöös hinnati Eesti hemiboreaalsete okasmetsade kõige dünaamilisemaid maapealseid ja maa-aluseid mulla süsinikuvoogusid: puude ning alustaimestiku maapealsete osade ning peenjuurte (läbimõõt <2mm) produktsiooni, mullahingamist, hariliku kuuse ning hariliku männi okaste ja peenjuurte ning standardmaterjalide (α-tselluloos, roheline ja rooibos tee) lagunemist ning okka- ja peenjuurte varisest makrotoitainete (lämmastik, fosfor, kaalium) vabanemist kolmeaastase lagunemise käigus. Globaalsel tasandil hinnati tee kui standardmaterjali lagunemist mõjutavaid keskkonnategureid. Samuti analüüsiti Yasso07 mullamudeli simulatsioonitulemuse usaldusväärsust ja vastavust rahvusvaheliste süsinikuraporteerimise tingimustele. Töös leiti, et puude peenjuurte produktsioon ja käive on ühed olulisemad tegurid, mis määravad mulla süsinikuvaru suuruse. Lagunemise dünaamikat mõjutas kõige enam substraadi tüüp ning mulla makrotoitainete sisaldus, kusjuures temperatuuri ning sademete mõju avaldus ainult ebasoodsates (näiteks väga kuivades) tingimustes. Töö käigus mõõdetud ja modelleeritud mulla süsinikuvoogude ja varude hinnangud on oluline sisend Eesti kasvuhoonegaaside inventuuraruande metsandussektori andmete täpsustamisel, toetades seeläbi teaduspõhist kliimapoliitika arengut.