Sirvi Autor "Kristjuhan, Arnold" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

RNAPII ja nukleosoomide hulga määramine transkribeeritaval geenil
(Tartu Ülikool, 2016) Väärtnõu, Merilin; Sein, Helen; Kristjuhan, Arnold; Värv, Signe; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Eukarüootides toimuvat transkriptsiooni ning RNA polümeraas II (RNAPII) ja nukleosoomide hulga dünaamikat transkriptsioonil on kirjeldatud maailma mastaabis juba palju: on teada, et transkribeeritaval geenil eemaldatakse nukleosoomid ning geeni piirkond täitub RNA polümeraasidega. RNAPII ja nukleosoomide hulga uurimiseks märgitakse valgud erinevate epitoopidega. Selle töö raames uuriti immuunosadestamise meetodil, kuidas mõjutab erinevate epitoopidega märkimine RNAPII ja nukleosoomide hulka ning millist epitoopi valkude märkimiseks eelistada. Selleks märgiti subühik Rpb3 RNAPII hulga iseloomustamiseks ning histoon H3 nukleosoomide hulga iseloomustamiseks epitoopidega. Omavahel võrreldi kromatiini laboris kasutatavaid E2 ja E4 epitoope ning leiti, et nii nukleosoomide kui ka RNAPII hulga määramiseks sobib kõige paremini E2 epitoop. Samuti kasvab RNAPII detekteerimise tugevus epitoopide korduste kasvades. Histoon H3 puhul sellist korrelatsiooni ei täheldatud.
Studies on transcriptional activator properties of tumor suppressor protein p53
(Tartu : Tartu University Press, 1998) Kristjuhan, Arnold
Transkriptsioonifaktorite RPB1, RPB2, TFG1, TFG2 ja TAF14 mutatsioonanalüüsiks sobivate pärmitüvede konstrueerimine ja TAF14 deletsioonimutantide uurimine pagaripärmis (Saccharomyces cerevisiae)
(Tartu Ülikool, 2016) Luige, Johanna; Kristjuhan, Arnold; Reinmets, Kristina; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Käesoleva töö käigus valmistati transkriptsioonil olulisi geene RPB1, RPB2, TFG1, TFG2 ja TAF14 ekspresseerivad plasmiidid. Teiseks koostati nende geenide genoomsete deletsioonidega tüved, millesse transformeeriti kirjeldatud plasmiidid metsiktüüpi geenikoopiatega ning mida saab kasutada mutatsioonanalüüsiks. Töö kolmanda osana uuriti Taf14 N- ja C-terminaalsete domeenide individuaalset mõju taf14Δ pärmitüves. Lisaks kombineeriti Taf14 mutandid RNA polümeraas II subühiku Rpb9 deletsiooniga tüves, hindamaks mutantide võimalikku komplementeerivat efekti taf14Δrpb9Δ rakkude letaalsele fenotüübile. Töö tulemustest selgub, et N-terminaalse valguosa ekspressioon põhjustab sarnast fenotüüpi taf14Δ rakkudega ja üksnes N-terminaalne osa pole piisav kompenseerimaks kasvudefekte topeltmutantses pärmitüves. Taf14 C-terminaalse valguosa ekspressioon tagab kasvueelise nullmutandi ees taf14Δ rakkudes ning on piisav komplementeerima topeltmutantse tüve kasvu häireid.