Sirvi Autor "Kruse, Mari" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    La transferencia en personas plurilingües: los falsos amigos como un obstáculo y una oportunidad en la enseñanza y aprendizaje de lenguas extranjeras
    (2018-02-02) Kruse, Mari; Lõbus, Triin, juhendaja; Tenjes, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Varasemate teadmiste ja oskuste ülekandmine uude olukorda ja konteksti on üks põhilisi õpimehhanisme. Vanuse kasvades oskame järjest paremini ette aimata, kuidas keegi teatavas olukorras käituda ja kõneleda võiks ning seega ei ole vaja iga kuuldava või loetava lause mõistmiseks läbi viia põhjalikku süntaktilist ega semantilist analüüsi, vaid nende hoomamine toimub üsna automaatselt ja teema või situatsiooni põhjal alateadlikult tekkinud ootustele toetudes. Selliselt suudavad inimesed keelt mõista märkimisväärselt kiiresti ning tõhusalt. Teisalt aga võivad tekkida probleemid, kui kuuldu või loetu ei väljenda ootuspäraseid seisukohti või esitab hoopis uudset mõtet. Uuringud on näidanud, et kipume ka sellistest olukordadest välja lugema seda, mis meie tõekspidamistele ja teadmistele paremini vastab. Kui hakkame õppima võõrkeeli, on selle juures võimalik kasutada kõiksugu varem omandatud teadmisi keel(t)e, pragmaatika, inimestevahelise suhtluse ja kultuuri kohta, ühesõnaga kogu varasemat elukogemust. Oma laiemalt olemuselt on kõik keeled sarnased märgisüsteemid, mille eesmärk on võimaldada suhtlemist, ning neil on palju sarnaseid jooni, mis võimaldavad neid omandada ilma maailma uuesti lapse kombel kaardistamata. Niisiis kehtib keeleõppes n-ö mõistuspärasuse põhimõte: eelda, et keel toimib loogiliselt ja selle eesmärk on edastada mõtteid teistele arusaadavalt. Küll võib aga erinev olla see, mida mingis kultuuriruumis loogiliseks või eeldatavaks peetakse. Kui kohtame näiteks hispaania keeles sõnu televisión või sector, eeldame, et need vastavad eestikeelsetele sõnadele „televisioon“ või „sektor“, ning enamasti nii sarnased vormid ka tähendavad sarnast sisu. Küll aga võivad erineda nende sõnade kasutusvõimalused ja tähendusväljad. Näiteks võib carácter hispaania keeles tähendada „karakterit“ nagu eesti keeles, aga ka kirjatähti, ning ingliskeelne character lisaks veel „tegelast“. Tavaks on saanud nimetada selliseid sõnu faux amis ehk petlikud tuttavad, kui neil on sama etümoloogia, ent sarnase vormi ülekandmisel on määravam see, et seda tajutakse sarnasena: samamoodi toimivad ka niiöelda sarnassõnad, mille päritolu eri keeltes ei ole sama, ja tegelikult ka grammatilised jooned või elemendid. Lahknemised kõrvaltähendustes või grammatiliste joonte kasutuses on täiskasvanud õppija jaoks raskesti ületatav takistus, kuid samas võib neid ka rakendada keeleõppe arendamise teenistusse. Oma doktoritöös uurisin Eesti tudengite kirjutatud hispaaniakeelseid lõputöid eesmärgiga kaardistada, millised on need vead, mis sedavõrd läbimõeldud ja kontrollitud töödesse siiski sisse on jäänud. Samuti tahtsin näha, kas neid vigu võib seostada eksitavalt sarnaste leksikaalsete või grammatiliste vormidega eesti või inglise keeles, mis on valdavalt meie tudengite esimene võõrkeel ja millega kokkupuuted on väga sagedased ja laiaulatuslikud. Leidsingi, et ligi kolmandikku kõigist vigadest võib seostada teiste keelte mõjudega, sõnavaravigade hulgast aga lausa peaaegu pooli. Samuti oli inglise keele mõju suurem kirjutajate emakeele, eesti keele mõjust; esines ka palju juhtumeid, kus eesti ja inglise keel toimisid sarnaselt, ent hispaania keel teisiti. Tuli ka tõdeda, et sedasorti eksitused sõnavara kasutamisel on väga isikupärased ja ei kattu juhtudega, mida käsitlevad õppematerjalid või sõnastikud. Seega on nende vältimiseks hädavajalik, et õppijad oleks sarnasuste ulatusest ja eksimisvõimalustest teadlikud ning oskaksid esiteks otsida paralleele uue keele ja varasemate kogemuste vahel ning teiseks kahtlustada, et kõik sõnad, mis paistavad tuttavad, ei pruugi seda olla, või ei pruugi seda olla alati. Võrdlused keelte vahel ning sarnasuste ja erinevuste üle arutlemine, näiteks läbi petlike tuttavate käsitlemise, arendavad keelelist tundlikkust ja keele üle mõtlemist abstraktsemal, sümboolsemal tasandil, mis on eeldus keele teadlikuks kasutamiseks oma eesmärkide saavutamisel. Samuti õpetavad need oma tähelepanu juhtima ning märkama detaile, nüansse ja erinevusi, mis on väljendusrikkuse seisukohalt asendamatu. Lisaks harjutakse kasutama mitmesuguseid abimaterjale nagu sõnaraamatud või keelekorpused, mis koos tuttavate ja petlikult tuttavate elementide üle arutlemisega aitab tõsta keeleõppijate enesekindlust ja iseseisvust, sest ollakse oma teadmistes kindlad.