Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Kruuse, Maris" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Factors influencing the occurrence and reporting of wildlife-vehicle collisions and the performance of wildlife crossing structures as primary mitigation measures
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Kruuse, Maris; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Analüüsin oma väitekirjas metsloomadele otsasõitude ajalist dünaamikat Eestis nii kuude, nädalapäevade kui ööpäeva lõikes ning näitan, kuivõrd sõltuv on ulukiõnnetuste arv liiklussagedusest. Kasutasime 2020. aasta kevadel COVID-19 „antropausi“ loodud tingimusi, näitamaks 11 riigi, sh Eesti andmetel, mil määral piiratud inimliikuvus vähendas metsloomade liikluses hukkumist ning kuivõrd olenes see konkreetses riigis või piirkonnas kehtestatud piirangute rangusest. Samuti hindasime üle-euroopalises uuringus ulukiõnnetustega seotud institutsioonilise vastutuse jaotumist eri osapoolte vahel ja tegureid, mis võivad mõjutada õnnetustest teatamist ning kogutavate andmete täpsust. Analüüsisime erinevate sidusrühmade õiguslikke ja rahalisi kohustusi ning leidsime, et aruandluse täpsust võivad takistada nende kohustuste jaotus, samuti autojuhtide kokkupõrke järgne šokiseisund ja suutmatus määrata loomaliiki ja õnnetuse toimumise täpset asukohta. Seetõttu ei suuda ametlik statistika hõlmata nende juhtumite tegelikku ulatust. Senine kogemus näitab, et kohalike jahimeeste roll nii ulukiõnnetuste tagajärgede lahendamises kui hilisemas aruandluses on asendamatu. Uurisin ka loomaläbipääsude omaksvõttu suurulukite poolt, kasutades juhtumiuuringuna Eesti esimese, 2013. aastal valminud Kolu ökodukti esma- ja jätkuseiret. Seire tulemused näitasid selget „omaksvõtukõverat“, mille jooksul suurulukite ületuste osakaal kolmekordistus, tõenäoliselt suuresti tänu sellele, et ökodukt sulandus aastate jooksul ümbritseva keskkonnaga kokku ning ka ettevaatlikumad suurulukid taastasid ulatuslikest tee-ehitustöödest häiritud sisseharjunud käigurajad. Kokkuvõtteks rõhutan käesolevas töös, et teedevõrgu arendamisel peab ökoloogilise terviklikkuse säilitamine saama transpordipoliitikas väga oluliseks arvesse võetavaks aspektiks. Teede ja liikluse negatiivsete mõjude leevendamine nõuab mitmetahulist lähenemist, kus on olulised nii usaldusväärsed andmed, sidusrühmade tõhus koostöö kui ka leevendusmeetmete pidev seire, et parandada nii liiklusohutust kui ka elurikkuse kaitset.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Maanteede barjääriefekti mõju põtrade liikumisele ja selle tugevuse sõltuvus liiklustihedusest
    (Tartu Ülikool, 2018) Holst, Karl Hendrik; Oja, Tõnu; Kruuse, Maris; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet