Sirvi Autor "Kubulnieks, Gvido" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Eesti ja Läti sotsiaaltöötajate kogemused seoses dokumenditööga oma tööpraktikas
(Tartu Ülikool, 2017) Kubulnieks, Gvido; Selg, Marju, juhendaja; Kõre, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev magistritöö on võrdlev uurimus ning selle eesmärk oli välja selgitada, millisena näevad Riia Sotsiaalameti Bolderāja piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajad ning Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsuse lastekaitse spetsialistid dokumenditöö rolli igapäevases klienditöös. Teema on aktuaalne ning seda on vajalik uurida, kuna bürokraatia ja dokumenditöö on lahutamatu osa tänapäeva sotsiaaltöös, see võib sotsiaaltöötajate tööpraktikas olla nii takistuseks kui abiks. Oma magistritöös viisin läbi neli poolstruktureeritud intervjuud Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande lastekaitse spetsialistidega. Andmete võrdlemiseks kasutasin oma bakalaureusetöös saadud andmed ehk läbi viidud intervjuusid Riia Sotsiaalameti Bolderāja piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajatega. Magistritöös ilmnesid selektiivse kodeerimise käigus samad teemad nagu minu bakalaureusetöös. Intervjuude temaatilise analüüsi tulemusena selgus, et näiteks Riia Sotsiaalameti sotsiaaltöötaja on oma töös kliendipõhine ning dokumenditöö on tema tööpraktikas kliendi- ja protsessikeskne. Kuid samal ajal ei tohiks dokumenditöö tema tööd takistada ning ta eelistab otsuste tegemisel suuremat autonoomiat. Seevastu Tallinna Lasnamäe Linnaosa valitsuse lastekaitse spetsialist kasutab oma tööpraktikas palju talle kättesaadavaid ressursse, eriti erinevaid tema klientidele sobivaid sotsiaalteenuseid ning seega on tema töös kasutatav dokumenditöö pigem teenustekeskne. Samal ajal vajab ta aga klienditöö üle reflekteerimiseks aega, kuna see aitab kaasa järgmiste sammude plaanimisele töös kliendiga. Riia ja Tallinna sotsiaaltöö spetsialistide tööpraktikas seoses dokumenditööga on ka sarnasusi. Nimelt väärtustavad mõlema linna sotsiaaltöö spetsialistid oma aega ja tööd ning seepärast väldivad nad mõnede kohustuslike dokumentide täitmist, kuna nad ei pea neid alati kõikide klientide ja olukordade puhul kasulikuks. See võib viidata sellele, et hoolimata nende töötingimustest, on siiski nende jaoks kliendi aitamine kõige olulisem. Nagu üldjuhul kõikide kvalitatiivsete uurimuste puhul, ei saa ka käesoleva magistritöö raames läbi viidud uurimust üldistada ning see ei kehti täielikult Riia Sotsiaalametis ja Lasnamäe linnaosavalitsuses tehtava sotsiaaltööle. Kuid siiski toob käesolev uurimistöö välja mõned suundumused, mis sobivad edasipidiseks uurimiseks. Näiteks võivad käesoleva magistritöö raames läbi viidud intervjuude kodeerimise käigus ilmnenud teemad, mis moodustasid analüüsi ja arutelu peatükki, olla eraldi teemad edaspidiseks uurimiseks.
Sotsiaaltöö sotsiaalametis: kliendi- või dokumendikeskne?
(Tartu Ülikool, 2014) Kubulnieks, Gvido; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsisin Riia Sotsiaalameti Bolderāja piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajate arvamusi dokumentide kasutamise kohta tööpraktikas. Viisin läbi neli poolstruktureeritud intervjuud sotsiaaltöötajatega, kes tegelevad lastega peredega. Uurisin, kas sotsiaaltöötaja tööpraktikas kasutatavad dokumendid ja üldine sotsiaaltöötaja tehtud dokumenditöö on praktikute arvates suunatud klientide aitamisele või on sellel muud eesmärgid. Kuna Lätis või selle naabririikides ei ole selliseid uurimusi siiamaani tehtud, uuritakse käesolevas töös dokumentide rolli sotsiaaltöös Riia Sotsiaalameti näitel, kasutades rahvusvahelisi uurimusi selle teema kohta. Bakalaureusetöö teoreetilises osas tutvustasin oma uurimuse lähtepositsiooni ehk teoreetilist tausta, mille põhjal ma uurin sotsiaaltöötajate arvamusi. Uurimuse taustaks valisin töö käigus kirjeldatud one-stop service’i mudeli, mis näitab minu arvates kõige selgemalt, kuidas püütakse sotsiaaltööd tänapäeval organiseerida. See tähendab et sotsiaaltööd teostatakse suurema organisatsiooni, näiteks sotsiaalameti kaudu, mis võimaldab lisaks sotsiaaltööle pakkuda klientidele teisi teenuseid, mis on vajalikud klientide sotsiaalsete probleemide lahendamise protsessis. Uurimise käigus läbiviidud poolstruktureeritud intervjuud sotsiaaltöötajatega andsid vastused minu töös püstitatud uurimisküsimusele, mille eesmärk oli välja selgitada, millised on sotsiaaltöötajate kogemused dokumenditööga, mida nad kasutavad oma igapäevases tööpraktikas, ning kuidas selle kasutamine mõjutab klientide aitamist. Sellest tulenevalt selgus intervjuude analüüsi käigus temaatilist analüüsi kasutades, et sotsiaaltöötajad suhtuvad oma praktikas kasutatavatesse dokumentidesse kaheti, mis põhjustab pidevat pinget. Sotsiaaltöötajate arvates on nad pidevalt valiku ees, kas osutada täisväärtuslikku abi klientidele ja täita vaid olulisemad dokumendid või täita kõik juhatuse poolt ja õigusaktides nõutud dokumendid ning pühendada klientidele vähem tähelepanu. Nii arutledes peavad sotsiaaltöötajad silmas seda, et mõlemat kohustust ei ole samaaegselt võimalik hästi täita. Analüüsides ja interpreteerides sotsiaaltöötajate arvamusi selgus, et täpsema ja erapooletuma seisukoha avaldamiseks sotsiaaltöös kasutatud dokumentide kohta ja nende mõju kohta klientide aitamisele, oleks vajalik uurida mitte ainult sotsiaaltöötajate, vaid ka sotsiaalameti juhatuse arvamust. Uurimuse käigus arvestasin sellega, et sotsiaaltöötajate intervjuudes avaldatud arvamused on öeldud nende vaatenurgast ja võivad vahel olla emotsionaalsed. Juhatuse esindajate kaasamine uurimusse võiks pakkuda selgemat pilti dokumentide ja dokumenditöö mõju kohta sotsiaaltöö klientide sotsiaalsete probleemide lahendamise protsessile.