Sirvi Autor "Kukk, Katrin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Emotsiooni regulatsiooni raskused ärevushäirete ja komorbiidse depressiooni ja sõltuvushäirega patsientidel
(Tartu Ülikool, 2019) Eensoo, Sandra; Kukk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida emotsiooni regulatsiooni raskuste erinevusi kolmes komorbiidses grupis: ärevushäired, ärevushäired ja depressioon, ärevushäired, depressioon ja sõltuvus. Uurimus koosnes 42-st kliinilisest patsiendist vanuses 15-59. Osalejad täitsid Spielbergeri seisundi- ja püsiärevuse skaala (STAI), Emotsioonide reguleerimise raskuste skaala (DERS) ja Montgomery–Åsbergi depressiooni hindamisskaala (MADRS). Erinevate kliinilise valimi gruppide vahel ei ilmnenud statistiliselt olulisi tulemusi DERS üld- ega alaskaaladel, kuid ärevushäire grupil esines vähem püsiärevust (STAI-T) ja depressiooni sümptomeid (MADRS) kui komorbiidses ärevushäirete ja depressiooni grupis. Ilmnesid statistiliselt olulised korrelatsiooniseosed häirete arvu ja STAI, MADRS, DERS üldskoori, emotsionaalse selguse puudumise, emotsionaalsete reaktsioonide mitteaktsepteerimise ja emotsiooniregulatsiooni strateegiate puudumise alaskaalade vahel. Uurimistöö põhjal järeldati, et rohkemate häirete korral on suuremad emotsiooni regulatsiooni raskused. Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja häirete seoste mõistmine aitab teraapiaid tõhusamaks muuta.
Emotsioonide regulatsiooni raskused anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientidel
(Tartu Ülikool, 2018) Jakubelovitš, Sandra; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kukk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks oli uurida anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientide raskusi emotsioonide reguleerimisel. Kirjandus emotsioonide düsregulatsioonist viitab sellele, et see on psühhopatoloogias transdiagnostiline nähtus, mis ulatub depressioonist liigsöömishäireni. Üheks emotsioonide düsregulatsiooni komponendiks on impulsiivsus, mille kõrgenenud tasemeid on täheldatud söömishäiretel, mille tunnuseks on liigsöömishood. Lisaks emotsioonide regulatsiooni raskustele uuriti patsientide isiksusejooni. Uuritavateks olid piirava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=16), väljutava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=8), bulimia nervosa patsiendid (N=25) ja terved kontrollgrupi liikmed (N=52). Uuring viidi läbi järgnevate eneseteatatud küsimustikega: Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala, Rootsi Ülikoolide Isiksuse Skaala, Barratti Impulsiivsuse Skaala ja Söömishäirete Hindamise Skaala. Tulemustest selgus, emotsioonide düsregulatsioon on üks probleemidest, mis kaasub söömishäiretega ning see on transdiagnostiline nähtus. Emotsioonide regulatsioon oli võrreldes tervete inimestega nii anorexia nervosa kui ka bulimia nervosa patsientidel häirunud. Barratti Impulsiivsuse Skaala järgi on väljutavat tüüpi anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsiendid impulsiivsemad kui terved indiviidid. Kliinilisi gruppe eristasid tervest kontrollgrupist ka teatud isiksusejooned nagu kõrgem psüühiline ja somaatiline ärevus, vastuvõtlikus stressile, isoleerumine ja kibestumine. Tulemustest võiks järeldada, et kõik neli kasutatud instrumenti on abiks söömishäirete patsientide haiguse erinevate aspektide mõistmisel ning need tulemused koos varasemate uuringute tulemustega aitavad välja selgitada need söömishäirete omadused, millele tuleks sekkumise ajal olulist tähelepanu pöörata ning seeläbi teha ravi potentsiaalselt rohkem efektiivseks.
Isiksuseomaduste roll söömishäire raskuses anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientidel
(Tartu Ülikool, 2021) Jakubelovitš, Sandra; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kukk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Teatud isiksusejooni nagu neurootilisus ja kaasuvaid afektiivseid häireid on söömishäiretes tuvastatud kui häire kujunemist, selle kulgu ja häire säilimist mõjutavate faktoritena. Söömishäire raskust on klassifitseeritud lähtudes erinevatest näitajatest nagu kehamassiindeks anorexia nervosa (AN) ja ebakohaste kompensatoorsete käitumiste sagedus bulimia nervosa (BN) puhul. Alternatiivsed lähenemised vaatavad psühholoogilisi näitajaid nagu hõivatus välimusest ja kehakaalust. Selliselt on söömishäire raskust defineeritud ka selles töös. Söömishäiretega indiviididel on tihti raporteeritud kõrget neurootilisust, madalat ekstravertsust ning seoseid impulsiivsusega nendes häiretes, mida iseloomustavad liigsöömissööstud ja/või väljutavad käitumised. Käesoleva töö eesmärk oli uurida isiksusejooni AN ja BN patsientidel, millised isiksusejooned ennustavad SH raskust ning samuti vaadata, mis rolli mängivad sagedaseimad komorbiidsed häired nagu depressioon ja ärevus. Uuringus võttis osa 311 naist, kellest 94 olid BN, 86 piiravat tüüpi AN ja 22 väljutavat tüüpi AN diagnoosiga patsienti ning 109 kontrolli. Toitu väljutavad patsiendid olid ootuspäraselt rohkem hõivatud oma välimusest ja kehakaalust kui piiravad patsiendid. Regressioonianalüüsid viidi läbi ainult piiravat tüüpi AN ja BN patsientide valimil. Ootuspäraselt leiti neurootilisuse ja kaasuva afektiivse ebastabiilsuse (depressioon ja ärevus) mõju hõivatusele mõlemas häires. AN patsientidel olid kõige tugevamad prediktorid kibestumine, depressioon ja seisundiärevus, BN patsientidel aga psüühiline ärevus, kõrgem KMI ja lühem häire kestvus. Need leiud viitavad sellele, et kuigi hõivatus välimusest ja kehakaalust on olemas nii piiravat kui väljutavat tüüpi söömishäiretel, võib hõivatuse kujunemine olla tingitud erinevate riskifaktorite koosmõjust. Antud uuring toetab alternatiivset dimensionaalset lähenemist söömishäiretele ning pakub välja võimalikke faktoreid, mille tõttu hõivatus välimusest ja kehakaalust söömishäiretes püsib ning on raskesti ravile alluv.
Tasu ja karistuse tundlikkuse, emotsioonide regulatsioonide raskuste ja söömishäirete sümptomite seosed
(Tartu Ülikool, 2017) Kure-Pohhomov, Juudit; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kukk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tasu ja karistuse tundlikkuse, emotsioonide regulatsiooni raskuste ja söömishäirete sümptomite (rõhuasetusega liigsöömisel) seoseid. Valim koosnes 541 naissoost isikust (vanuses 19–65 aastat), kes olid täitnud BIS/BAS-skaalad (Behavioural Inhibition System and Behavioural Activation System scales), Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) ja Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS). Leiti, et BIS-skaala oli mõõdukas negatiivses seoses ERRSi alaskaaladega ning SHSi alaskaaladega liigsöömine ja hõivatus välimusest ja kehakaalust. Gruppide võrdluses saavutasid keskmiselt kõrgemaid skoore kõigil ERRS ja liigsöömise ja hõivatus välimusest alaskaaladel madala karistuse ja kõrge tasu tundlikkusega inimesed, ent madala karistuse ja madala tasu tundlikkusega inimestel ilmnes keskmiselt kõrgem skoor just SHSi alaskaalal piiramine. Huvitavalt ei erinenud need kaks gruppi omavahel hõivatus välimusest alaskaalal. Sellest tulenevalt võib oletada, et emotsioonide regulatsiooni raskuste ja söömishäire sümptomite väljendumiseks on oluline eelkõige karistuse tundlikkus, aga tasu tundlikkus võib olla oluline marker eristamaks söömise piiramist ja liigsöömist.
Üle- ja liigsöömishoogude seosed emotsioonide regulatsiooni ja impulsiivsusega meeste seas
(Tartu Ülikool, 2018) Kimmel, Martin; Kukk, Katrin, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida üle- ja liigsöömishoogude seoseid emotsioonide regulatsiooni ja impulsiivsusega meeste seas. Uurimuses osales 43 meest, kes täitsid Barratti Impulsiivsuse Skaala-11 (BIS-11), Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) ja Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ning seejärel osalesid kogemuse väljavõtte uuringus, milles hindasid 7 päeva jooksul 7 korda päevas oma emotsioone ja söömiskäitumist. Tulemused näitasid, et liigsöömishood, võrreldes ülesöömishoogudega, on tugevamini seotud emotsiooni regulatsiooni raskustega ja häirunud söömiskäitumisega. Samuti on alust arvata, liigsöömishood on seotud impulsiivsusega. Kuna ülesöömishood emotsiooni regulatsiooni raskuste ega häirunud söömiskäitumisega ei seostunud, on võimalik, et need on vähem seotud patoloogiaga.