Sirvi Autor "Kukk, Kristi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Eesti teadus- ja arendustegevuse statistiliste näitajate visualiseerimise keskkond TeadusSilm
(Tartu Ülikool, 2022) Kukk, Kristi; Pajusalu, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Magistritöö eesmärgiks oli luua keskkond TeadusSilm, mis koondab ühte kohta kokku ning visualiseerib teadus- ja arendustegevusega seotud statistilisi näitajaid. Loodi keskkond, mis on sängitatud Eesti Teadusinfosüsteemi veebilehele ja kus kuvatakse Power BI tarkvaraga loodud aruandeid. Andmed pärinevad nii spetsiaalselt TeadusSilma jaoks loodud andmelaost kui Power BI tööruumi imporditud Exceli failidest. Pärast projekti igat elutsüklit viidi läbi struktureerimata kasutajaintervjuusid ja kasutatavuse testimist valjult-kaasamõtlemise meetodil. Magistritöö teoreetilises osas küsiti, kuidas andmeid kõige tulemuslikumalt visualiseerida ning milline on andmete visualiseerimise lisandväärtus. Aruannete loomisel lähtuti soovitusest mitte karta “lihtsaid” lahendusi ning pöörati palju tähelepanu andmemüra vähendamisele ja kasutajate tagasisidele. Loodud keskkond pakub tsentraliseeritud, süsteemset ja järjepidevat ülevaadet Eesti teaduse hetkeseisust ning on edaspidi abivahendiks andmepõhiste otsuste langetamisel.
Eestlaste rahvusliku identiteedi käsitlusi 19. sajandi teise poole eesti ajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2002) Kukk, Kristi; Laur, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Rahvuse arengu peegeldumine ajalookäsitlustes Eesti näitel
(2005) Kukk, Kristi; Laur, Mati, juhendaja
Väikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid: Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani
(2013-10-15) Kukk, Kristi
Väitekirja eesmärgiks on kaardistada Põhjala ja Baltikumi väikerahvuste (eesti, leedu, läti, soome, norra, island) ajalookäsitluste narratiive (nt rahvuse ajaloo kuldne aeg või taassünd) ja nende geneesi ning positsioneerida kirjeldatud pildil eesti ajalookäsitlused. Vaatluse all on ajalooteemalised kooliõpikud ja empiiriline ajalookirjutus ajavahemikul 19. sajandi algusest kuni Teise maailmasõjani. Rahvusliku ajaloomõtte geneesi osas sarnanesid eesti käsitlused teistele vaadeldavatele rahvustele. Vaadeldava perioodi jooksul muutusid ajalookäsitlused üha enam rahvuslikult narrativiseerituks. Käsitluse üldilme muutus ilmalikumaks ja samas ka militaarsemaks. 19. sajandil väljendus käsitlustes rahvuste kultuurilise ja 20. sajandil poliitilise emantsipeerumise soov. Ajaloo narrativiseerimisel tuli arvesse võtta autorite kaasaja rahvuslikke ootusi ja nõudeid ajalooteadusele ning allikates kirjeldatud ajaloosündmusi. Erinevate narratiivide ajaloos positsioneerimise puhul oli seega tegemist küll ajaloolaste valikuga, ent ajaloofaktid seadsid sellele valikule mitmeid piiranguid. See põhjustas ka mitmete vaadeldavate narratiivide küllaltki suure variatiivsuse rahvuste lõikes. Ajaloost otsiti küll sarnaseid asju, ent neid leiti erinevatest kohtadest. Eesti puhul oli ajaloo rahvusliku narrativiseerimise „ülesanne“ vaadeldavatest rahvustest üks lihtsamaid. „Vanad eestlased“ ei käitunud kuigi kristlikult, ent nad käitusid üsna rahvuslikult ja see tegi eesti ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsamaks kui vaadeldavate teiste rahvuste puhul, mis olid sageli hädas just esivanemate mitterahvuslike valikutega. Selles kontekstis tuhmus ka varasema riikliku ajaloo puudumise probleemsus. Ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsus võis olla põhjuseks, miks rahvusliku ajalookäsitluse loomiseni jõuti vaatamata hilisele algusele üsna kiiresti ning miks ajalugu omandas eesti rahvuslikus mõttes nii olulise positsiooni.