Sirvi Autor "Kukk, Lili" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Seos depressiooni ja kehamassiindeksi vahel ning erinevused füüsilise aktiivsuse osas TÜ Eesti Geenivaramu andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2014) Kukk, Lili; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida TÜ Eesti Geenivaramu andmebaasis olevate geenidoonorite põhjal, kas on olemas seos depressiooni ja kehamassiindeksi vahel ning kas on erinevusi depressiooni diagnoosiga ning ilma depressiooni diagnoosita indiviidide füüsilise aktiivsuse osas. Valim moodustati geenidoonorite hulgast, kes on biopangaga liitunud ajavahemikul 2002 – 2013. Uuriti 1465 tõestatud depressiooni diagnoosiga indiviidi ning 5270 indiviidi, kellel ei ole diagnoositud depressiooni. Tegemist on populatsioonipõhise läbilõikeuuringuga, mis hõlmas indiviide vanuses 18-95 eluaastat, keskmine vanus oli 45,9 aastat. Kehamassindeksi (KMI) osas sain tulemuseks: depressioonijuhtude keskmine KMI on 26,9; kontrollidel 26,8. (p=0,45), seega grupid ei erinenud omavahel oluliselt. Leiti statistiliselt väga oluline seos (p < 0,0001) füüsilise aktiivsuse ja depressiooni esinemise vahel: kontrollide keskmine kehalise aktiivsusega tegelemise aeg oli 0,64 tundi nädalas, samas juhtudel oli see 1,72 tundi nädalas.
Terviseseisundi, muutumissoovi ja depressiivsuse vahelised seosed rehabilitatsiooniklientidel
(Tartu Ülikool, 2021) Kukk, Lili; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk on selgitada rehabilitatsioonikeskuse klientidest koosneva valimi (N=56) soodumust depressioonile ning kas teenuse lõppedes esineb depressiooni näitajate osas muutusi, uuriti ka soolist erinevust. Lisaks uuriti korrelatsioonanalüüsi abil, kas kogutud terviseandmed on seotud muutumise sooviga (personaalse arengu initsiatiivi skaala). Rehabilitatsiooniteenuse raames, mis kestis individuaalselt 10-12 kuud (ajavahemikul mai 2018 - detsember 2020), oli uuringus osalejate ette nähtud psühholoogiline nõustamine ning füsioteraapia. Uuringus kasutati RAND-36, PGIS ja EEK2 küsimustikke. Uurimistulemustest ilmnes, et keskmine depressiooniskoor oli kõrge (M = 10.45; SD = 5.77), diagnoosimiseks (äralõikepunkt 11) oli kriteerium täidetud 23-l uuritaval, so 41% valimist. Depressiooninäitajad muutusid nõustamisteenuse lõppedes, keskmiste võrdlus näitas, et tulemused kõikide alaskaalade osas skooride langust, sh enam depressiooni, üldistunud ärevushäire, asteenia osas. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes sugude lõikes üldistunud ärevushäire ja paanikahäire osas - mõlema alaskaala skoorid olid naistel kõrgemad. Tulemustest ilmneb veel, et suuremad positiivsed korrelatsioonid on küsimustiku PGIS ja RAND36 järgmiste alaskaalade vahel: valmisolek muutusteks, plaanilisus ja eesmärgipärane käitumine. Nimetatud alaskaalad korreleerusid positiivselt RAND36 alaskaalaga -emotsionaalne heaolu.