Sirvi Autor "Kupagme, John Yangyuoru" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biodiversity of African soil fungi
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-30) Kupagme, John Yangyuoru; Tedersoo, Leho, juhendaja; Põlme, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Seened on ökoloogilise võtmetähtsusega eukarüoodid, mis tagavad toitainete ringluse, lagundades orgaanilist ainet ja parandades mulla struktuuri. Mükoriissed suhted taimejuurtega suurendavad vee ja toitainete, eriti fosfori, omastamist ning toetavad taimede vastupidavust põuale ja muudele stressiteguritele. Hoolimata nende olulisest rollist põllumajanduses, farmaatsias ja ökosüsteemide toimimises on seente mitmekesisus endiselt puudulikult kirjeldatud: hinnanguliselt eksisteerib 2,2–3,8 miljonit liiki, kuid vähem kui 95% neist on teaduslikult kirjeldatud, eriti troopilistes piirkondades. Doktoritöös kasutasin eDNA metatriipkoodistamist, et uurida mulla ja juurte seente kooslusi üle Aafrika. 32 riiki hõlmanud kontinentaalne uuring näitas selgeid erinevusi niiskete ja kuivade troopiliste metsade vahel. Suurim liigirikkus ilmnes Kesk- ja Ida-Aafrikas, madalaim Põhja-Aafrikas. Troopilistes metsades domineerisid saprotroofsed seened, savannides ja niisketes metsades olid enam levinud ektomükoriissed liigid, samas kui kuivades metsades ja Lääne-Aafrika metsa-savanni ökotoonides esines rohkem arbuskulaarse mükoriisa seeni. Parasiitsed ja patogeensed liigid olid arvukamad savannipiirkondades. Seente koosluste struktuuri kujundasid peamiselt keskmine aastane temperatuur, sademete hulk ja mulla pH. Koostöös loodud kõrge eraldusvõimega kaart tõi esile madala mitmekesisusega kõrbealad ning kõrge mitmekesisusega tulipunktid Lääne-Ida-Aafrika savannivööndis ning Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Kakao agrometsanduse uuringud Lääne-Aafrikas näitasid, et kliima- ja mullategurid mõjutasid seente mitmekesisust enam kui farmide vanus. Lisaks selgus, et puuliigiga Alnus glutinosa seotud ektomükoriisaseentest oli 93% Alžeerias unikaalsed ning prooviala mõju oli tugevam kui mullateguritel. Kokkuvõttes rõhutab töö bioloogiliste, abiootiliste ja ruumiliste tegurite koosmõju ning vajadust kaitsta Aafrika muldi, et säilitada elurikkus ja ökosüsteemide vastupidavus kliima- ja maakasutuse muutuste tingimustes.