Browsing by Author "Kupper, Priit, juhendaja"

Now showing 1 - 6 of 6

Effects of endogenous and environmental factors on night-time water flux in deciduous woody tree species
(2018-09-25) Rohula-Okunev, Gristin; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Laialt levinud arusaam, et taimed hoiavad õhulõhed lahti ainult valgel ajal siis kui toimub fotosüntees, ei pea paika. Viimasel kümnendil on rohkelt uuritud taimede öist veekasutust ning leidnud kinnitust, et taimed hoiavad osaliselt õhulõhed lahti ka öösel. Kuigi öist õhulõhede regulatsiooni ning veevahetust on laialdaselt uuritud erinevatel taimeliikidel, ei ole teada ühest mehhanismi, mis reguleerib öist õhulõhede avatust. Oma töös uurisin, kuidas võivad erinevad keskkonnafaktorid kui ka taimesisesed tegurid mõjutada öist ning koidueelset veevahetust heitlehistel puuliikidel. Selgus, et taimede seas on üsna levinud trend avada oma õhulõhed enne koitu, selleks et taimed saaksid juba varajastel hommikutundidel alustada fotosünteesimisega, soodustades seeläbi kiiremat kasvu. Meie tehtud katsed näitasid, et koidueelset õhulõhede avanemist mõjutab ka sahharoosi sisaldus lehtedes. Seega, suhkrud kui olulised osmootikumid reguleerivad öist õhulõhede avanemist. Katsete tulemustest selgus, et lisaks taimesisestele teguritele soodustab koidueelset õhulõhede avanemist ka tavapärasest kõrgem õhuniiskus. Lisaks võib kõrgem õhuniiskus soodustada taime kasvuks oluliste mineraaltoitainete omastamist läbi intensiivsema öise transpiratsiooni. Katsed näitasid, et taimede öist veevahetust reguleerib suuresti ka mulla toitainete kättesaadavus, olles intensiivsem toitainetevaesel mullal kasvanud puudel. Tõenäoliselt aitab intensiivne öine transpiratsioon taimedel paremini omastada mullast toitaineid. Katse tulemused näitasid, et ka tuule kiirus mõjutab öise transpiratsiooni osatähtsust, olles oluline mõjufaktor eeskätt suuremate lehtedega liikidel. Kokkuvõttes, öine transpiratsioon ei varieeru ainult tulenevalt keskkonna erinevustest, vaid suuresti ka füsioloogilistest erinevustest nii liikide vahel kui ka sama liigi sees, olles oluline kohastumus taimedele.
Ekstreemsete ilmastikutingimuste ja kliimamuutuste mõju puittaimede talitlusele ja kasvule
(Tartu Ülikool, 2015) Krivoglazova, Aleksandra; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Keskkonnafaktorite mõju akvaporiinide vahendatud hüdraulilise juhtivuse regulatsioonile taimedes
(Tartu Ülikool, 2015) Prokofjeva, Angelina; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Keskkonnafaktorite mõju võsutekkelise hübriidhaava veevahetusele ja toitainete omastamisele FAHM katsealal
(Tartu Ülikool, 2015) Seedre, Laura; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
The impact of environmental change on ecophysiology of hemiboreal tree species – acclimation mechanisms in belowground
(2022-11-03) Sell, Marili; Kupper, Priit, juhendaja; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva sajandi lõpuks prognoositakse põhjapoolsetele laiuskraadidele koos temperatuuri ja sademete hulga kasvuga ka õhuniiskuse tõusu. Puude kasvukiirus võib suurenenud õhuniiskusel olla pärsitud ja transpiratsioonist tingitud veevoog läbi puude aeglustub, mis mõjutab vee ja vees lahustunud toitainete liikumist mullas. Kõige vähem on meil teadmisi, kuidas mõjutavad keskkonnamuutused taimede juuri ning vee- ja aineringeid mullas. Puude peened juured, mille ülesandeks on vee ja toitainete omastamine mullast, kohanevad keskkonnamuutustega. Näiteks muutub uute moodustuvate juurte kuju ja suurus ning kui selle tagajärjel suureneb juurte imav pind, siis toitainete kättesaamine paraneb. Lisaks sellele eritavad juured mulda mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Juureeritised on toiduks juurte pinnal ja lähiümbruses elavatele mikroobidele, kes muudavad mineraalained mullas taimede jaoks kättesaadavamaks. Juureeritistega mulda viidavat süsinikuvoogu on keeruline mõõta ja veel vähem teatakse, kuidas mõjutavad seda keskkonnamuutused. Antud doktoritöö raames analüüsiti viie puuliigi ökofüsioloogilist kohanemist kõrgenenud õhuniiskusele erineva lämmastikuallikaga muldadel. Töö käigus lahendati ka palju metoodilisi küsimusi, näiteks kui palju mõjutab juureeritiste kogust imi-, kasvu- ja juhtejuurte osakaal peenjuurestikus või kuidas analüüsida juurte kasvudünaamikat ajas ning kas kõrgenev õhuniiskus või erinev lämmastikuallikas mõjutavad juurte kasvukäiku oluliselt? Selleks kasutati mitmeid nutikaid lahendusi, näiteks mobiiltelefoni, et pildistada juurte kasvu ning masinõpet piltide analüüsimiseks. Tulemused on uudsed: 1) juureeritiste voog võib olla märkimisväärne ning seostub taime kasvu ja talitlusega, 2) juureeritiste mõõtmisel tuleb arvestada juurestiku talituslikku koostist ja osa puuliike ei ole tundlikud õhuniiskuse muutumisele, 3) õhuniiskuse suurenemine muudab juurte arengut oluliselt, kiireneb vananemine ning väheneb imav pindala, 4) nutitelefonide ja masinõppe kombinatsioon on lihtne, kiire ja täpne meetod juurte kasvu mõõtmiseks laborkatsetes.
The impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch
(2023-11-01) Rusalepp, Linda; Kupper, Priit, juhendaja; Sõber, Anu, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on paiksed organismid, mille tõttu ei ole neil võimalik ebasoodsate olude eest põgeneda. Ühe kohastumusena sünteesivad taimed teiseseid metaboliite – aineid, mis leevendavad kahjulikke keskkonnamõjusid, tõrjuvad herbivoore, patogeene jms. Nende ainete osakaal kogu taime metabolismist võib olla väga suur, mille tõttu võib taime kasv jääda väiksemaks. Selle töö fookuses on tesisestest metaboliitidest fenoolsed ühendid, nt flavonoidid ja tanniinid, mida leidub kõigis taimedes. Valdavalt on keskkonnatingimuste ja taimede kaitseainete vahelisi seoseid uuritud laboris, kuid vabas looduses mõjutavad taimi korraga mitmed erinevad stressitegurid, mille koosmõjud on etteennustamatud. Välitingimustes läbiviidud katsed annavad suure praktilise potentsiaaliga teadmisi, mis on näiteks rakendatavad puistute majandamisel. Antud doktoritöös uuriti, kuidas keskkonnatingimused, puudevaheline ja võrasisene konkurents ning metsanduslikud praktikad (harvendusraie tüübid) mõjutavad hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides) ja arukase (Betula pendula) lehtedes ning juurtes leiduvate fenoolsete ühendite sisaldust. Selgus, et keskkonnatingimusete mõjul muutub kaitseainete sisaldus rohkem konkurentsis allajäänud väikestes puudes kui domineerivates puudes. Ulatuslik harvendamine avaldas kasvus allajäänud hübriidhaava lehtede fenoolsete ühendite sisaldusele pikaajalist mõju, kuid ei mõjutanud fenoolsete ühendite sisaldust domineerivates puudes. Ka aasta keskmine temperatuur mõjutas enam väiksemate puude kaitseainete profiili. Lisaks leiti, et selliste fenoolsete ühendite nagu hüdroksübensoaadid ja kondenseerunud tanniinid sisaldus nii lehtedes kui juurtes võib olla hea stressiindikaator jahedamates, niiskemates ja varjulisemates kasvutingimustes, samas kui lehtede flavonoidide sisaldus oli tugevas seoses valguse intensiivsusega. Kokkuvõtvalt, puude kaitseainete sisaldus võib viidata puu konkurentsistaatusele aga ka ressursside kättesaadavusele keskkonnas. Et kaitseainetesse ja kasvu investeerimise vahel on lõivsuhe, on soovitatav vähemintensiivne varane harvendamine, et puistu kasvupotentsiaali efektiivsemalt ära kasutada.