Sirvi Autor "Kuprijanov, Ivan" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Habitat use and trophic interactions of native and invasive predatory macroinvertebrates in the northern Baltic Sea
(2017-12-20) Kuprijanov, Ivan; Kotta, Jonne, juhendaja; Herkül, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Röövtoidulised suurselgrootud, peamiselt vähilaadsed, on rannikumere toitumisvõrgustikes oluliseks lüliks põhjaelustiku ja kalade vahel ning ühtlasi nad reguleerivad väiksemate selgrootute arvukust. Läänemere põhjaosas elas selle rühma esindajaid seni ainult kaks liiki – läänemere krevett (Palaemon adspersus) ja põhjamere garneel (Crangon crangon). Hiljuti lisandusid neile kohalikele liikidele kaks võõrliiki – elegantne krevett (Palaemon elegans) ja rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii). Kohalike ja võõrliikidest röövtoiduliste suurselgrootute leviku, elupaigaeelistuste ja toitumise uurimiseks kasutati olemasolevaid põhjaelustiku leviku andmeid, spetsiaalselt uuritavatele liikidele suunatud proovide kogumist loodusest ja laborikatseid, kus rakendati muuhulgas loomade raadiomärgistamist. Võõrliigist kreveti levik oli ulatuslikum kui kohalike krevettide levik. Võõrliik oli kohalike krevettidega võrreldes enam seotud elupaikadega, millele on iseloomulikud etrofeerumise tunnused (kõrge toitainete kontsentratsioon, lühiealiste niitjate vetikate suur hulk). Krevettide toitumisuuringud näitasid, et uuritud Palaemon liikide toitumisintensiivsus ja toidu kooseis ei erinenud. Seega on kohaliku ja võõrkreveti roll rannikumere toiduvõrkudes sarnane, ent võõrliik võib troofilisi suhteid ümber kujundada piirkondades, kus kohalikud krevetid puuduvad. Kõige kitsama elupaigakasutusega oli põhjamere garneel ja Palaemon liikidest oli võõrliigi P. elegans spetsialiseerumise tase mõnevõrra kõrgem kui kohalikul liigil. R. harrisii eelistas põisadruga (Fucus vesiculosus) elupaika mis viitab sellele, et põisadruga elupaik pakub krabile aastaringset stabiilset elupaika ja et mitmekesine põhjakooslus võib saada seetõttu krabidest oluliselt mõjutatud. Doktoritöö tulemused näitasid, et elupaikade iseloom ja seisund mõjutab kohalike ja võõrliikide levikumustreid ning võõrliikidest selgrootute kiskjate saabumine ja kiire levila laienemine Läänemere põhjaosas toovad kaasa täiesti uue ökoloogilise funktsiooni (suuremõõtmeline kiskja) või juba varem regionaalselt esinenud funktsiooni leviku piirkondadesse, kus see varem puudus.