Sirvi Autor "Kurvits, Roosmarii, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Aktuaalse Kaamera 2009. aasta formaadimuutus
(Tartu Ülikool, 2013) Ilves, Liina; Unt, Aune, juhendaja; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Arvutite kasutuselevõtt Eesti ajalehetoimetustes “Edasi“ / “Postimehe“ näitel
(Tartu Ülikool, 2009) Rajamets, Tarmo; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Baltisaksa ajalehtede välimus 1800–1870
(Tartu Ülikool, 2016) Šandali, Mark; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli koostada ülevaade 1800.–1870. aastatel tänapäeva Eesti alal ilmunud baltisaksa ajalehtede välimusest ja selle muutumisest. Lisaks võrdlesin baltisaksa ajalehtede välimust ja selle muutumist sama aja eesti ajalehtede välimusega. Samuti analüüsisin, kuivõrd sobitub baltisaksa ajalehtede välimuse areng Roosmarii Kurvitsa eesti ajalehtede välimuse periodiseeringusse. Analüüsisin Tallinna, Tartu ja Pärnu saksakeelseid ajalehti viiest aastakäigust (1800.a, 1820.a, 1850.a, 1860.a ja 1870.a). Iga ajalehe igast aastakäigust valisin 12 lehenumbrit (v.a 1800. aasta, sest toona ei ilmunud Pärnus saksakeelseid ajalehti). Kokku analüüsisin 168 ajalehte. Analüüs seisnes ajalehe välimuse komponentide mõõtmises, loendamises ja kirjeldamises, meetodiks oli nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne sisuanalüüs. Tööst selgus, et baltisaksa ajalehed muutusid enim lehenumbri mahu poolest. Samuti kasvas nende ilmumissagedus. Teksti liigendamisel toimus ka muutusi: lood rubriigistati ja lugusid hakati üksteisest eraldama. Struktuuri põhilised osad jäid kogu perioodi vältel üpris samaks. Kõige vähem muutus kirjasuurus. Samuti leidsin, et baltisaksa ajalehed olid eesti lehtedele eeskujuks paljude välimuse tunnuste osas, kuid struktuuri poolest mitte. Eesti ajalehed keskendusid lugejate harimisele, baltisaksa ajalehed aga uudiste edastamisele. Eesti lehtedes oli kasutuses suurem kirjasuurus, mis võis olla selle pärast, et eesti ajalehtede lugejad olid vähema lugemisoskusega talupojad. Lisaks selgus, et baltisaksa ajalehed olid eesti lehtedest ligi ühe kümnendiga ees, mille tõttu Kurvitsa defineeritud eesti ajalehtede raamatulik periood ei vasta üks-ühele baltisaksa ajalehtede välimusega, vaid lõpeb 1870. aastate asemel 1860. aastatel. Bakalaureusetöö peamine eesmärk oli kirjeldada tuginedes kvantitatiivsetele andmetele baltisaksa ajalehtede välimust ja selle muutumist 1800.–1870. aastatel ning püüda seletada, mis võis tingida välimuse muutumist.
Naise representatsiooni muutumine Eesti ajalehtedes 1940. aastal
(Tartu Ülikool, 2014) Pukk, Johanna; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida naise kujutamist ajalehefotodel 1940. aastal Uus Eesti ning Rahva Hääle põhjal. Uuringu käigus püüdsin välja selgitada, millised olid peamised erinevused naise kujutamises fotodel vahetult enne Nõukogude okupatsiooni ning selle esimestel kuudel. Et näha, kas naise representsioon oli lisaks visuaalse poole erinevustes ka sisulisi erinevusi, võtsin uurimisse ka kõik ajaleheartiklid, mis rääkisid naisest või milles naisele oli sõna antud. Andmete kogumiseks kasutasin nii kvantitatiivset meetodit (kontentanalüüs) kui ka kvalitatiivset meetodit (artiklite sisu analüüs). Uuringus selgus, et mehi kujutatakse ajalehefotodel tunduvalt rohkem kui naisi. Uus Eestis oli 712 fotost 86 protsendil kujutatud mehi ning naisi üksnes 28 protsendil fotodest. Rahva Hääles oli 473 fotost mehi kujutatud 83 protsendi ja naisi 42 protsendil. Kui fotol oli naine ja mees koos, siis peamiselt kujutati neid võrdsena. Nii Uus Eestis kui ka Rahva Hääles kujutati naisi peamiselt passiivsetena, aga nõukogude ajal suurenes märgatavalt naise kujutamine aktiivsena ja see oli tingitud võimuvahetusega kaasnenud muutustest ka ideoloogiates ning väärtustes. Vabariigiaegset naist kujutati moest ja meelelahutuslikust kultuurist huvitatuna (nt rohkelt riietusesemete ja teatritükkide/filmide reklaame ning artikleid). Nõukogudeaegset naist kujutati aga iseseisva töölisena näiteks vabrikus. Uurimustulemused näitasid, et peamised erinevused naise kujutamises ajalehefotodel 1940. aastal olid tingitud vabariigiaja ja Nõukogude Liidu ideoloogiate ja väärtuste erinevusest. See, mis vabariigi ajal oli olnud naise puhul tavaline (näiteks seltskonnadaamiks olemine), muutus nõukogulike muudatuste tulemisega paheks. Nii Uus Eestis kui ka Rahva Hääles oli naise peamiseks rolliks elukutseline roll. Uus Eestis olid elukutselised rollid seotud modellinduse ning näitlemisega ja Rahva Hääles poliitikaga ning töötamisega põllul, tehases või vabrikus. Sarnaselt elukutseliste rollide olemusele kujutati naisi Uus Eestis peamiselt meelelahutuslikus kontekstis, mis oli seotud teatri, muusika ning kinoga. Rahva Hääles oli naine peamiselt poliitilise valdkonnaga seotud. Kokkuvõttes toimus aastaga naise kujutamises ajalehefotodel suured muutused, mis olid tingitud võimukorra muutusega Eestis. Neid muutuseid oli näha nii visuaalses kui ka sisulises pooles.
Naiste kujutamine kvaliteet- ja tabloidlehe fotodel 2000. ja 2010. aastal
(Tartu Ülikool, 2014) Parksepp, Anette; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Pressifotode tabloidiseerumine aastatel 1990-2014 Edasi/Postimehe näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Kangur, Marii; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida pressifotode tabloidiseerumist ajalehe Edasi/Postimees näitel aastatel 1990-2014. Töö teoreetiline osa annab ülevaate tabloidiseerumise protsessist ja Eesti meediasüsteemi muutumisest kõnealustel aastatel ning pressifotode rollist ja arengust. Eesti meediasüsteemi iseloomustab peale taasiseseisvumist kiire kommertsialiseerumine, mis rajas soodsa aluse ka tabloidiseerumisele, mis on oma olemuselt väga mitmetasandiline mõiste. Kuna ajakirjandus on muutunud kaubaks, mida on vaja võimalikult palju müüa, siis peavad väljaanded konkurentsis püsimiseks pidevalt vaeva nägema, et lugeja jaoks atraktiivsed olla ja tähelepanu püüda. Ajalehe atraktiivsuses aga mängivad olulist rolli just fotod. Et analüüsida tabloidiseerumist ajalehefotodel, töötasin varasematele uuringutele ja tabloidsuse sisulistele, stiililistele ning välimust puudutavatele omadustele tuginedes välja tunnused, mille järgi saab hinnata, kas ja kuidas ajalehefotod vaatlusalustel aastatel muutunud on. Tunnuseid testisin Eesti tabloidi Õhtulehe fotodel. Fotode tabloidsust iseloomustavad fotode suurus, ülilähi- ja lähiplaanid, emotsionaalsus, poseerimine või salaja tehtud fotod, fotololija silmside lehelugejaga, ebatavalisus, tavapärasest erinevas keskkonnas tehtud foto, naiste ja meeste stereotüüpne kujutamine, hinnangulisus ja dramatiseerimine. Tabloidiseerumise protsessist annab tunnistust ka ajalehefotode värviliseks muutumine. 1990-2014 aasta Edasis/Postimehes ilmunud fotodest analüüsisin poliitika-, meelelahutuse- ja spordifotosid. Erinevate valdkondade arengutes on näha nii erinevusi kui sarnasusi. Saab välja tuua selle, et kõikide valdkondade fotod suurenevad ja muutuvad emotsionaalsemaks, kuid samas suureneb ka nende pildistamise kaugus, mis viib fotololija lehelugejast kaugemale. Kui poliitikafotodes on suund lähiplaanidelt keskplaanidele, siis spordi- ja meelelahutusfotod on liikunud keskplaanidelt poolüld- ja üldplaanidele. Värviliseks muutusid kõigepealt, aastal 1998, poliitikafotod, spordi- ja meelelahutusfotod said värvid järgmiseks vaatlusaluseks aastaks (2006). Teised valdkonnad – naiste ja meeste stereotüüpne kujutamine, ebatavalisus, tavapärasest erinevas keskkonnas kujutatud inimesed, silmside, hinnangulisus ja dramatiseerimine – pakkusid kohati küll analüüsimiseks põnevaid näiteid, kuid nende esinemine oli koguvalimis siiski üpris väike ja seepärast ei saa nende põhjal tabloidiseerumise protsessi kohta põhjapanevaid järeldusi teha. Kokkuvõtteks saab öelda, et erinevad tunnused arenevad küll erineva kiirusega, aga laias laastus on tabloidiseerumise protsess Postimehe veergudel nähtav. Nii pressifotod kui tabloidiseerumine on põnevad uurimismaterjalid ja pakuvad edasisteks uurimistöödeks palju võimalusi.