Browsing by Author "Kuusemets, Laura"

Now showing 1 - 3 of 3

8. klassi õpilaste arvamused abakuse kasutamisest matemaatikatundides
(Tartu Ülikool, 2018) Kuusemets, Laura; Pihlap, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Abakuse õppematerjalide loomine ja tunni läbiviimist toetavad materjalid õpetajatele ning õpilaste ja õpetajate tagasiside loodud õppematerjalidele
(Tartu Ülikool, 2020) Kuusemets, Laura; Pihlap, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Abakus ehk arvelaud on traditsiooniline arvutamise vahend, mille järjepideva harjutamise tulemusena on võimalik arendada peastarvutamise oskust, samuti arendab see ajufunktsioone, näiteks töömälu, tähelepanu ning püsivus. Aasias on abakus koolides laialt levinud, Eestis aga puuduvad kaasaegsed õppematerjalid. Käesoleva töö eesmärgiks oli luua kaasaegsed eestikeelsed Jaapani abakuse õppematerjalid ning selgitada välja ekspertide ehk õpetajate ning õpilaste hinnangud loodud õppematerjalidele. Õppematerjalide täiendamise eesmärgiga koguti õpetajatelt ning õpilastelt ettepanekuid materjalide arendamiseks. Tegevusuuringu raames valmis õppematerjalide veebileht abakusope.weebly.com. Loodud õppematerjale hindas viis õpetajat ning õpilast, kelle hinnangud olid positiivsed. Õppematerjalide arendamiseks tehtud ettepanekud olid seotud tehnilise teostusega (nt heli kvaliteedi parandamine) ning õppematerjali sisuga (nt näidete ning illustratsioonide lisamine). Ettepanekutele toetudes on käesolevas magistritöös toodud välja edasised tegevussuunad koostatud materjali arendamiseks ning rakendamiseks.
Nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsesside määramine reaalaja PCR-i ja isotoopanalüüsi meetoditega kuivendatud ja üleujutatud kõdusoometsades
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusemets, Laura; Espenberg, Mikk, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on ohtlik kasvuhoonegaas, mille kõige olulisemad voogude allikad mullast on nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsess. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida kõdusoometsades kuivenduse ja üleujutuse mõju erinevatele lämmastikuringe protsessidele ja N2O emissioonile kasutades molekulaarseid ja isotoopanalüüsi meetodeid. Käesolevas töös läbiviidud kuivendamise ja üleujutamise eksperiment toimus jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi kõdusoometsas Eestis. Reaal-aja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati mullaproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA, nitrifikatsiooni (bakterite ja arhede amoA) ja denitrifikatsiooni (nirK, nirS, nosZ I ja nosZII) geenikoopiate arvukuse määramiseks. Lisaks mõõdeti mulla ja gaasi isotoopset koosseisu ning N2O emissiooni. Töö tulemused näitasid, et erinev hüdroloogiline režiim mõjutab nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni protsesse. Kuivendatud aladel määrab N2O vooge nitrifikatsiooni protsess ja üleujutatud aladel denitrifikatsiooni protsess. Suurimad N2O emissioonide kontsentratsioonid tulenesid kuivendatud aladelt nitrifitseerijate denitrifikatsioonil ammoniaaki oksüdeerivate bakterite vahendusel.