Sirvi Autor "Kuutma, Kristin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context
(2022-07-14) Shisheliakina, Alena; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Selles Siberi ja Eesti tatarlaste kogukonnas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti lokaalsest, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste subjektiivne kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal kehaline kogemus. Näiteks tagasihoidlikkusega seostub ka enese katmine, neitsilikkus, inimrööv ja islami abielu (nikah). Seksuaalsuse kõrval on peateemad seotud peresuhetega, näiteks majapidamistööde jaotus, hierarhiad, suhted ämmaga ja mälestused vanaemast. Naiste hääled seovad traditsiooni keele ning etniliste ja religioossete tavadega, moodustades erisuguseid mustreid muutlikest ja mitmenäolistest naisidentiteetidest. „Puhta“ traditsiooni mõistet seostavad naised nõukogude-eelse ajaga. Oma vaadete õigustamiseks viitavad nad paljudele eri ajaperioodidest pärinevatele allikatele nagu perepildid, perede jutustused, mälestused ja teaduslikud uurimused. Sellega seatakse küsimuse alla erinevad arusaamad tatari kogukonna traditsioonide olemusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Between the Folk and Scholarship: Ethnological Practice in Estonia in the 1920s and 1930s
(2016-11-18) Metslaid, Marleen; Kõresaar, Ene, juhendaja; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoritöö käsitleb Eesti etnoloogia ajalugu 1920. ja 1930. aastatel ja põhineb neljal aastail 2010–2016 avaldatud artiklil. Uurimuse keskmes on esimesed Eesti professionaalsed etnoloogid ja nende roll distsipliini arengus selle institutsionaalses, rahvuslikus ja rahvusvahelises kontekstis. Sarnaselt teiste Põhja- ja Ida-Euroopa riikidega kasvas Eesti etnoloogia välja 19. sajandi rahvuslikust romantismist ja kujunes teaduseks sõdadevahelisel ajal. 1920. aastatel Tartu Ülikoolis (TÜ) etnoloogiadotsendina ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina töötanud Ilmari Manninen (1894–1935) postuleeris eriala uurimisalana materiaalse talupojakultuuri ja lähenemisena ajaloolis-geograafilise meetodi. Sellist vaadet on hiljem peetud kitsapiiriliseks – rahvakultuuri nägemine ajatu ja ühtse nähtusena – ja iseloomulikuks kogu perioodi etnoloogiale. 1927. aastal Raadi mõisahoones avatud Eesti rahvakultuuri püsinäituse analüüs kinnitas nimetatud pildi olemasolu. Esimese uurijate põlvkonna esindajate Ferdinand Linnuse (1895–1942) ja Gustav Ränga (1902–1998) välitöömaterjalide analüüsist ilmnes aga tollase teadmusloome variatiivsus ja kontekstuaalsus, millest tingituna mõisteti rahvakultuuri mitmekesise ja muutliku nähtusena. Eesti etnoloogia kujunes 1920. ja 1930. aastatel rahvuslikuks ja regionaalseks distsipliiniks, mis jäi ühiskondlikest ja poliitilistest oludest tingituna oma olemuselt rakenduslikuks. Selles oli tähtis osa erialainimeste vähesusel ja distsipliini seotusel muuseumiga – kõik vaadeldud etnoloogid töötasid ERM-is. Noore teadusala ambitsioonid põrkusid tegelikkusega, kus üksikud uurijad olid tihedalt seotud muuseumi administratiivsete ja kutsetöödega, mistõttu teadustööle jäi loodetust vähem aega. Kõige ilmekamalt väljendus teaduse rakenduslikkuse aspekt 1930. aastate teisel poolel etnoloogide ja muuseumi osalemisega riiklikus propagandas. Selle näitena võib tuua Helmi Kurriku (1883–1960) koostatud käsiraamatu „Eesti rahvarõivad“ (1938), mille eesmärgiks oli „autentse“ rahvarõiva tutvustamine ja populariseerimine eestlaste seas ning rahvarõivaste kultuuripärandina kinnistamine. Distsipliini olemuslik rahvuslikkus ja regionaalsus tähendas samal ajal selle rahvusvahelisust. Tollased etnoloogid olid dialoogis kolleegidega teistest riikidest, kus kasutati samu uurimismeetodeid. 1939. aastal avati TÜ-s etnoloogia professuur, mille hõivas pikaaegne ERM-i töötaja G. Ränk. See on märgiline sündmus Eesti etnoloogia ajaloos, mis kinnitas distsipliini elujõulisust ja andis võimaluse uue põlvkonna uurijate pealekasvamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Creating a representation : the singing to the accompaniment of the gusle as a nomination to the UNESCO representative list of Intangible Cultural Heritage
(Tartu Ülikool, 2021) Stradner, Katarina; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti folklooriõpetajate käekirjadest aastatel 1980-2008
(Tartu Ülikool, 2008) Puistaja, Terje; Kuutma, Kristin, juhendaja; Hiiemäe, Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Laste ja noorte pärimusfestivalide jätkusuutlikkus aastatel 1991–2019
(Tartu Ülikool, 2020-04-29) Pihlap, Halliki; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mälestused maaelust ja moderniseerumisest: kaks eesti varajast autoetnograafiat
(Tartu Ülikool, 2013) Korka, Toomas; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muuseumi ja kogukonna suhted - Saatse Seto muuseumi näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Rätsep, Anna-Kristina; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Rahvusteadlane Oskar Loorits ja tema kaasaeg (1920-1940)
(Tartu Ülikool, 2008) Tasa, Monika; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Regilaul kontserdirepresentatsioonis: pärand ja kultuurikirjeldus
(Tartu Ülikool, 2010) Kästik, Helen; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Traditional music festival in Viljandi is the most eminent output of the Viljandi traditional music revival movement. The movement is characterized by significant coherence of ideology. The material of the thesis stems from festival concert talk, in which regilaul world (archaic song tradition) is introduced, and which the author analyses within the festival paradigm and as a performance in a music event. The introductions of regilaul pieces in concert are similar in equipment and structure and they also share a common narrative meta level. This thesis analyses the “ethnography” which is constructed of concert talk by musicians. The author analyses which cultural “facts” the ethnography is made of, where the “truth” lies and how the authority around the truth is developed. Although the selected cultural aspects contribute to the modern comprehension of folklore (i.e. the selection helps to “traditionalize” the material); the ethnography as a whole lies in the sphere of post-modernity. The grand narrative concerning the loss of folklore and “salvation” is replaced by the story of revival and remembering: regilaul pieces are a part of an ongoing dynamic process. The cultural aspects of regilaul world are stemming from past, but the meaning of song pieces is situated in present. The meaning of regilaul lies in an inter-textual act, where the constructed cultural and historical Other and contemporary world meet. Between these two sign systems links will be provided by human experience and language. In this way the festival concerts are acting as a broad discussion field, where the text, performer and audience will participate in building meanings.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Tartu koorimuusika maastiku inventuur 2017-2019
(Tartu Ülikool, 2020-06-08) Arak, Triinu; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
The Mobile Phone in the Hands of the Nepalese People: A Humanistic Perspective of Technology
(Tartu Ülikool, 2017) Piipuu, Merilin; Kuutma, Kristin, juhendaja; Siragusa, Laura, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Upbringing in places of scarcity: reproduction of violence and inequality in Latvian residential education
(2023-11-28) Pokšāns, Artūrs; Kuutma, Kristin, juhendaja; Putniņa, Aivita, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Internaatkool on kuulunud Läti haridus- ja sotsiaalsetesse tugisüsteemidesse suurema osa Läti ajaloost ning on suutnud üle elada mitmeid ajaloolisi ja ideoloogilisi muutusi. Sellele vaatamata ei ole see asutus pälvinud märkimisväärset teaduslikku tähelepanu ei kodu- ega välismaal. See on kummaline, sest internaadihariduse pikk ja keeruline ajalugu viitab sellele kui potentsiaalsele ainesele antropoloogiliseks analüüsiks. Internaatkooli etnoloogilise analüüsi läbiviimisel on võimalik tegeleda nii suurte makroskoopiliste perspektiividega, nagu ajalooline analüüs, kui ka kaasata valdkonna tegijaid sügavamal tasandil, mis võib jääda sotsioloogilise perspektiivi kohaldamisel tähelepanuta. Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida, kuidas on sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus seotud vägivalla eri liikidega internaadihariduse kontekstis. Tuginesin seda küsimust käsitledes kontseptuaalsele raamistikule: vaatlesin internaatkooli kui mitme sotsiaalse valdkonna ja võimusuhete põimumist. Rakendasin mitmekülgset etnograafilist lähenemisviisi, et uurida erinevaid viise, kuidas internaadiharidus kohalikus kontekstis realiseerub, uurides nii institutsiooni tegelikku struktuuri ja suhteid kui ka selle ajaloolist olukorda ja laiemat poliitikat, mis on seotud selle valdkonnaga. Seda täiendas antropoloogiline analüüs, mis põhines minu enda autoetnograafilistel andmetel. Ajalooline analüüs oli uurimuse vajalik osa, sest nii kasulik kui ka problemaatiline pärand on kaasaegse internaatkooli alus. Uuringust selgub, et internaatkool on pidevas muutumises, mis tuleneb nii järelevalvet teostavate isikute tegevusest kui ka asutuse enda töötajate otsustest. Internaadihariduse ebastabiilne positsioon tekib vastusena pidevalt muutuvatele sotsiaalsetele tingimustele, kus ainsaks püsiteguriks on domineerimissuhete olemasolu. Uuring näitab, kuidas need suhted aitavad kaasa ja säilitavad vägivalla pideva taastootmise nii individuaalsel kui ka struktuuri tasandil, väites, et selleks et tajuda, kuidas vägivald muutub igapäevaseks ja aktsepteeritavaks, tuleb arvesse võtta nii subjektiivseid kui ka objektiivseid vaatenurki ja tegevusi. Nagu see uuring näitas, ei ole vägivald see, mis tekitab ebavõrdsust, ega ka vastupidi, vaid mõlemad eksisteerivad pigem sümbioosis, kus ühe olemasolu nõuab ja tekitab teise olemasolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vabanemine võimal(dav)uste ahelatest : teadlik internetikasutamine Facebookist lahtiühendunute näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Alaru, Mart; Bardone, Ester, juhendaja; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond