Sirvi Autor "Laane, Mairi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kas varane kõne areng on seotud lugemisoskusega algklassides?
(Tartu Ülikool, 2016) Laane, Mairi; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö põhieesmärgiks oli leida võimalik seos laste väga varajase kõne tulemuste ning hilisema lugemisoskuse vahel. Varajase kõne andmed koguti MacArthur-Batesi suhtlemise arengu testi eestindatud versiooniga 27 lapse kohta vanuses 14-16 kuud (M=15,11, SD=0,75). Teise testimisega kogusin andmed laste lugemisoskuse, verbaalse võimekuse, töömälu mahu, infotöötlemise kiiruse ja mitteverbaalse intelligentsuse kohta laste vanuses 8-11 aastat (M=9,22, SD=0,89). Korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi tulemusena käesolevas uurimistöös varajase kõne arengu ja laste hilisema lugemisoskuse vahel seost ei leitud. Samaaegselt mõõdetuna on lapse vanus, töömälu maht, verbaalne võimekus, üldintelligentsus ning automaatse nimetamise kiirus seotud lugemisoskusega.
Varaste mittekohastumuslike skeemide seosed professionaalse elukvaliteediga meditsiinitöötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Laane, Mairi; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tervishoiutöötajate professionaalset elukvaliteeti (PE) mõjutavad faktorid organisatsiooni, kliendi ja individuaalsel tasandil. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli leida individuaalse haavatavuse faktorite varaste mittekohastumuslike skeemide (VMS) seoseid PE negatiivsete aspektidega. Uuring viidi läbi neljas Eesti haiglas (N=286), andmed koguti perioodil november 2019-veebruar 2020, vastajad olid keskmise vanusega 42.58 aastat (SD=14), enamasti naissoost (94%), peamiselt kõrgharidusega (73%), praeguses kollektiivis töötanud keskmiselt 10.31 aastat (SD=10.83). Siinses töös kasutati Youngi lühikese skeemiküsimustiku, professionaalse elukvaliteedi skaala, Maslach läbipõlemise küsimustiku ja sündmuse mõju skaala tulemusi. Leiti, et kaastundeväsimuse skoor oli statistiliselt oluliselt (p<0.01) suurem traumade ja surmaga enam kokkupuutuvatel tervishoiutöötajatel. VMSid ennustasid statistiliselt oluliselt mitmeid PE negatiivseid aspekte, nt kaastundeväsimust ennustasid skeemid usaldamatus/hirm saada väärkoheldud, puudulikkus/häbi ja haavatavus ohu või haigestumise suhtes (R²=0.31, F(18, 267)=6.786), p< .001).