Sirvi Autor "Laanepere, Taavi" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Aquino Thomase Sententia libri Ethicorum ja kontemplatsioon(2004) Laanepere, Taavi; Lepajõe, Marju, 1962-, juhendajaKirje Looking at the military service readiness of Estonian reserve soldiers through the prism of Bourdieu’s theory of practice(2021-11-09) Laanepere, Taavi; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondEesti sõjalise kaitse aluseks on esmane iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Esmase iseseisva kaitsevõime põhijõuks on reservüksused. Reservüksuste tõsiseltvõetava heidutusvõime ja NATO kollektiivkaitse käivitumiseks vajamineva esmase vastupanuvõime säilitamine eeldab nende üksuste korduvat osalemist reservõppekogunemistel. Kui Eesti elanikkonna toetus riigikaitsele on läbi taasiseseisvumisjärgse aja püsinud stabiilselt kõrge, siis reservväelaste reservõppekogunemistel osalemisprotsent on olnud pigem kõikuv. Reservväelaste teenistusvalmiduse sotsiaalsete ja individuaalsete mõjutegurite parem tundmine võimaldab teadmispõhiselt tõsta reservõppekogunemistel osalemist. Doktoritöö “Eesti reservväelaste teenistusvalmidus ja Bourdieu praktikateooria” eesmärk on selgitada välja reservväelaste reservõppekogunemistel osalemist enim mõjutavad tsiviil- ja militaarväljaga seotud mõjutegurid. Pierre Bourdieu praktikateooriast lähtudes analüüsitakse siin teenistusvalmiduse mõjutegureid erinevate kapitalivormidena ning uuringutulemuste mõtestamisel kasutatakse ka teisi praktikateooria põhielemente. Uuringute tulemused kinnitavad, et reservväelase käitumisotsustust mõjutab eelkõige tema tsiviilelust lähtuv majanduslik- ja sotsiaalne kapital. Reservväelase rahalised kohustused ja sellega seonduv perekonna ja tööandja toetus on reservteenistuse pika perioodi jooksul muutuva mõjuga, mis omakorda eeldab teatavat paindlikkust reservteenistusega seotud õigusraamistikus, kokkulepetes ja läbirääkimistes. Samas, ka militaarväli pakub reservväelaste teenistusvalmidust tõstvaid kapitalivorme, milledest kõige tõhusam on üksuse sidusus. Uuringud tõid välja ka reservväelaste teenistusvalmiduse seose militaarväljalt ja tsiviilväljalt kogutud kapitali konverteeritavusega ja seda mõlemas suunas. Reservväelase motivatsiooni mõjutab positiivselt see, kui militaarväljal omandatud teadmised ja oskused on ka tsiviilväljal rakendatavad. Samaaegselt suurendab reservväelase tööandja positiivset suhtumist reservteenistusse see, kui reservväelase tööalaseid oskusi saab arendada reservõppekogunemistel.