Sirvi Autor "Laanesoo, Siim" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Isomanniidsete ligandide rakendamine asümmeetrilises sünteesis
(Tartu Ülikool, 2017) Laanesoo, Siim; Toom, Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli sünteesida erinevad bidentaatseid N- ja Pisomanniidseid ligande ning testida nende potensiaali asümmeetrilises sünteesis. Projekti käigus näidati, et sünteesitud isomanniidsed ligandid ei olnud võimelised andma stereoselektiivsust asümmeetrilises allüülses alküleerimisreaktsioonis ja asümmeetrilises vesinikülekande taandamisel. Samas on isomanniidsed ligandid varasemalt kirjanduses näidanud katalüütilist aktiivsust ning võivad anda stereoselektiivsusi muudes reaktsioonitingimustes kui käesolevas töös prooviti. Samas oli selgeid tõendeid, et antud ligandid on võimelised koordineeruma pallaadiumallüül- ja iriidium-cod-tüüpi kompleksidega. Karakteriseeriti erinenevate TMR meetoditega (näiteks 31P, 1H-31P HMBC, NOE, mille abil kompleksimoodustamise teke üheselt tõestati) abil saadud kompleksid. Mõningal määral optimiseeriti asümmeetriliste reaktsioonide reaktsioonitingimusi, kuigi need ei andnud soovitud tulemusi. Kiraalse HPLC-ga töötati välja meetod lahutamaks reaktsioonides tekkivaid enantiomeere.
Linalooli (3R)-(-)-enantiomeeri inversioon (3S)-(+)-enantiomeeriks
(Tartu Ülikool, 2015) Laanesoo, Siim; Liblikas, Ilme; Mäeorg, Uno; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Novel high-performance biomass-based polymers
(2024-09-05) Laanesoo, Siim; Vares, Lauri, juhendaja; Jannasch, Patric, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Energia ja plastikute tootmisel kasutatakse praegusel hetkel põhiliselt fosiilset päritolu toorainet. Küll aga pole mittetaastuvate ressursside kulutamine pikemas plaanis jätkusuutlik ning vajalik oleks leida alternatiive taastuvatest loodusressurssidest. Näiteks plastikute tootmisel kasutatakse vaid kuni 2% biobaseeruvat toorainet, samal ajal kui nende tootmismahud aina kasvavad. Selle parandamiseks käib vilgas uurimistöö, leidmaks piisavalt heade omadustega alternatiive, mis suudaksid fossiilpäritolu plastikutega võimalikult hästi konkureerida. Näiteks kipuvad biobaseeruvad polümeerid olema kõrgematel temperatuuridel liialt pehmed paljude rakenduste jaoks. Käesolev töö keskendub termoplastsete polümeeride väljatöötamisele, kasutades peamiselt biobaseeruvat isosorbiidi, mis on kommertsiaalselt toodetav jäiga struktuuriga mitmekesine diool. Töö käigus lisati ühele isosorbiidi hüdroksüülrühmale polümeriseeruv metakrülaadi funktsionaalrühm ja teisele erinevaid loodusest pärit struktuurifragmente. Saadud monomeerid polümeriseeriti ning testiti nende omadusi erinevate meetoditega. Tulemusena saadi rida väga erinevate omadustega termoplastseid polümeere, mida saab kuumutades töödelda. Klaasistumistemperatuurid (kus polümeerid pehmenevad) sõltusid polümeeri kõrvalahelatest ja jäid vahemikku Tg 46–168 °C, mis on biobaseeruvate polümeeride kontekstis äärmiselt konkurentsivõimeline. Lisaks käitusid lineaarsete pikkade kõrvalahelatega (alates C14 pikkusega) polümeerid vedelkristallsetena, mis on äärmiselt haruldane biobaseeruvate polümeeride hulgas. Kokkuvõtvalt võiksid need polümeerid pakkuda asendust fossiilpäritolu polümeeridele erinevate plastikute koostises.