Sirvi Autor "Laaring, Mait" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena
    (2015-09-14) Laaring, Mait
    1. juulil 2014 jõustus korrakaitseseadus, mis viis lõpule pikalt väldanud korrakaitseõiguse reformi. Üheks uue korrakaitseõiguse läbivaks jooneks on jagunemine ohutõrjeõiguseks, mis rakendub konkreetsete juba selgelt ettenähtavate ohtude ilmnemisel ja ohuennetusõiguseks, mis peab tagama ühiskonna kaitsmise selliste kahjupotentsiaalide vastu, mis on küll võimalikud, et mitte veel konkreetse ohuna realiseerunud. Käesolevas töös seadis autor endale ülesandeks uurida lähemalt ohuennetusõiguse kujunemise põhjusi, Eesti kehtiva ohuennetusõiguse dogmaatikat ning põhiseaduslikke nõudeid ja piiranguid ohuennetusõiguse arendamisele. Kaasaegses ühiskonnas, kus teaduse ja tehnika arengu ning uute kuritegevuse vormide tõttu seisame vastakuti senitundmatute sisemist rahu kahjustada võivate olukordadega, on täheldatav õiguspoliitiline püüe omistada üha suurem tähtsus kahju võimalikult varasele ärahoidmisele korrakaitseliste vahenditega, erandiks pole ka Eesti. Läbi viidud analüüsist saab järeldada, et hoolimata ühtsete õiguslike aluste loomise soovist korrakaitseseaduses on ohuennetusõigus Eestis endiselt killustatud ja ebamääraselt piiritletav õigusnormide kogum. Võib eristada vähemalt nelja ohuennetusõiguse alamvaldkonda, mille kujunemistee ja sisu üksteisest oluliselt erinevad. Põhiseaduslikust seisukohast valmistab raskusi eelkõige ohuennetusõiguse normide suur abstraktsusaste ja neid rakendavate haldusorganite väga lai kaalutlusruum. Ohuennetusõigus laiendab võrreldes ohutõrjeõigusega isikute ringi, kelle suhtes põhiõigusi riivavaid meetmeid võidakse kohaldada ja samas vähendab võimalust, et isik saab riive õiguskuulekalt käitudes ise ära hoida. Kuigi teatud ulatuses on ohuennetuslike vahendite kasutamine avaliku korra tagamisel kaasajal vältimatu, devalveerib ohuennetusliku iseloomuga põhiõigusi piiravate meetmete arvu jätkuv suurenemine ohutõrjeõiguse tähendust ja tekitab probleeme õigusriiklikest põhimõtetest kinnipidamisega.