Sirvi Autor "Lahe, Janno, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 33
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Asjade kogumi kindlustus kui spetsiifiline kindlustustoode(Tartu Ülikool, 2014) Laidvee, Kaisa; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetoolKirje Deliktiõiguslik vastutus tegevusetuse eest(Tartu Ülikool, 2023) Koppel, Britte; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje Ebakindel põhjuslik seos deliktiõiguses(Tartu Ülikool, 2016) Märjamaa, Kent; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje Eraelu puutumatuse deliktiõiguslik kaitse(Tartu Ülikool, 2022) Dmitrijeva, Julia; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages(2017-04-18) Sõritsa, Dina; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondPereplaneerimist saab tänapäeval pidada iseenesestmõistetavaks. See võimaldab vanematel ajastada oma isiklikke eesmärke ja olla valmis tagama lapse heaoluks parimad tingimused. Enamiku inimeste jaoks on lapse saamine ilmselt üheks kõige õnnelikumaks hetkeks nende elus. Mõnikord võib aga ootamatu lapsevanemaks saamine olla lausa niivõrd ebasoovitud sündmus, et vanemad tunnevad, et neile on lapse saamisega tekitatud kahju. Pereplaneerimise osas valikute tegemisel on vanemad paljuski sõltuvad tervishoiuteenustest ja arstilt saadavast teabest. Arst saab läbi viia protseduurid raseduse ennetamiseks ja raseduse katkestamiseks, samuti teha vajalikud uuringud, et anda vanematele teavet planeeritava või oodatava lapse (potentsiaalse) tervisliku seisundi kohta. Vanematel on arstilt saadava teabe õigsuse osas kõrged ootused, sest sellele teabele tuginedes saavad nad otsustada lapse saamise üle. Ravi- või diagnoosiviga eelnimetatud protseduuride läbiviimisel võib tuua kaasa soovimatu raseduse või puudega lapse sünni. Siiski on selge, et arst ei saa vastutada iga soovimatu raseduse või puudega lapse sünni korral. Ometi on soovimatust rasedusest või puudega lapse sünnist tingitud kahju hüvitamise nõuded tervishoiuteenuse osutajate vastu pannud kohtud üle maailma seisma silmitsi nendes kaasustes sisalduvate eetiliste dilemmadega ja langetama raskeid otsuseid. Väitekirjas on sünnieelsete kahjustuste kaasustena käsitletud soovimatut rasedust (ingl. k. wrongful conception), puudega lapse sündi (ingl. k. wrongful birth) ja nn soovimatu elu kaasust (ingl. k. wrongful life). Nendes kaasustes heidetakse tervishoiuteenuse osutajale ette seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletuse (ravivea või diagnoosivea ja sellest tuleneva teabe andmise kohustuse rikkumise) tõttu on vanemad kaotanud võimaluse langetada õigeaegselt otsus raseduse katkestamiseks, millega oleks olnud võimalik vältida lapse saamisest tingitud kulusid. Kui soovimatu raseduse ja puudega lapse sünni kaasustes on nõude esitajaks vanem(ad), siis nn soovimatu elu kaasuses on nõude esitajaks laps ise. Kuna Eestis pole tänaseni ühtegi kohtulahendit sünnieelsete kahjustuste kaasustes, on seda huvitavam analüüsida, millise lahenduse võiksid need kaasused saada Eesti õiguse alusel, kui vastav vaidlus peaks kohtu ette jõudma. Väitekirja eesmärgiks on selgitada välja, kas ja millises ulatuses peaks tervishoiuteenuse osutaja vastutama Eesti tsiviilõiguse järgi nendes kaasustes, et tagatud oleks nii lapse, tema vanemate kui ka tervishoiuteenuse osutaja huvidega arvestamine.Kirje Isiku õigus oma kujutisele: õiguskaitsevahendid kujutise õigustamatu kasutamise korral(Tartu Ülikool, 2013) Liiv, Helena; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetoolKirje Kahju edasikandmise vastuväide konkurentsiõiguslike kahju hüvitamise nõuete puhul(Tartu Ülikool, 2024) Kikas, Liis; Lahe, Janno, juhendaja; Tamm, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje Kahju hüvitamise ulatus surma põhjustamise korral(Tartu Ülikool, 2018) Kivi, Tanel; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje Kindlustusandja tagasinõude alused liikluskindlustuses(Tartu Ülikool, 2015) Tambaum, Kadi; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituutKirje Kindlustusandja tagasinõudeõigus liikluskindlustuses(Tartu Ülikool, 2009) Pahk, Hanna; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. ÕigusteaduskondKirje Kindlustusandja täitmise kohustus kindlustusriski suurenemise või kindlustusvõtja hoolsuskohustuse rikkumise korral kahjukindlustuses(Tartu Ülikool, 2018) Turman, Ralf; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje Kindlustushuvi puudumise tagajärjed(Tartu Ülikool, 2021) Altma, Crislyn; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu ÜlikoolKirje Kindlustusjuhtumi mõiste liikluskindlustuse seaduses Euroopa Kohtu asjakohase praktika valguses(Tartu Ülikool, 2022) Tera, Ahto; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje Kindlustusvõtja ja kahjustatud isiku õigused vastutuskindlustuses(2010-06-18T07:47:06Z) Hiob, Triinu; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituut. Tsiviilõiguse õppetool; Varul, Paul, juhendaja; Lahe, Janno, juhendajaKirje Kokkuleppelise kindlustusväärtuse tähendus kahjukindlustuses(Tartu Ülikool, 2014) Jakobsoo, Markus Voldemar; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetoolKirje Legal arrangements in Estonian law similar to family trusts(2020-07-06) Sepp, Katrin; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondPea 30 taasiseseisvusaasta jooksul on paljud Eesti ettevõtjad loonud varakogumi, mis oleks tervikliku ja mõistliku haldamise korral piisav, et tagada regulaarne sissetulek nii ettevõtjale enesele kui ka järeltulevatele põlvedele. Samas puudub Eestis praegu optimaalne õiguslik lahendus, mis võimaldaks näiteks pärast ettevõtja surma jätkata äriühingu tegevust, kaitstuna perekonnasisestest lahkhelidest tulenevate probleemide, mõne pereliikme liigse tarbimise või riskijulguse ning võlausaldajate võimalike rünnakute eest. Seetõttu otsivad isikud abi välisriikidest, kus eksisteerivad sobivad õiguslikud lahendused. Tihtipeale kasutatakse selleks välismaiseid trust’e. Trust-i näol on tegemist süsteemiga, mis võimaldab eraldada isiku vara hulgast esemeid, et tagada nende säilimine ja (eelduslikult tulutoov) valitsemine. Samas on võimalik garanteerida tulud kindlatele isikutele nii, et esemed pole ka nende vara koosseisus ja neil ei ole varaküsimustes otsustusõigust. Lisaks ettevõttega seotud surmapuhustele korraldustele, mida nimetati eespool, kasutatakse trust’e ka näiteks siis, kui soovitakse tagada ajalooliselt suguvõsa omandis olnud kinnisasja säilimine ja selle kasutamise võimalus tulevastele põlvedele. Samuti siis, kui inimene muretseb selle pärast, et ei ole kõrgesse ikka jõudes enam suuteline tegema varalistes küsimustes pädevaid otsuseid, või tal on puudega laps, kes ei ole pärast vanema surma võimeline varalisi otsuseid langetama. Ka saab vanem trust-i abil lükata lapse omanikuks saamist edasi kuni viimase täisikka jõudmiseni või teha korraldusi puhuks, kui on alust arvata, et laps ei ole varalistes küsimustes usaldusväärne ka täisealisena (on narkomaan või hasartmängusõltlane). Keerulisi olukordi põhjustavad ka segased pere- ja paarisuhted, näiteks kui abielulahutuse korral soovib üks vanem varakogumi eraldamise teel kindlustada laste tulevikku, välistades samas teise vanema otsustusõiguse selle vara üle. Väitekirja eesmärk on leida vastus küsimusele, millised probleemid esinevad Eestis juba eksisteerivate õiguslike lahenduste kasutamisel perevara planeerimiseks. Vaatluse all on eelkõige testamenditäitja ning eel- ja järelpärija instituudid, käsundusleping ja sihtasutus. Töö lisaeesmärk on välja tuua vajalikud muudatused kehtivates õigusaktides.Kirje Legal opportunities for using digital solutions in decision-making for a limited liability company(2024-11-01) Vutt, Maris; Lahe, Janno, juhendaja; Saare, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondDoktoritöö teema ühendab modernse ühinguõiguse kaks olulist aspekti – esiteks osanike ja aktsionäride õigused ning teiseks ülemaailmse digitaliseerimissuundumuse. Aktsionäride ja osanike kesksed ja peamised õigused äriühingus on juhtimisõigused, mis hõlmavad muu hulgas õigust osaleda koosolekutel, saada teavet ja kasutada hääleõigust. Kuigi Euroopa Liidu tasandil ja Eestis on koostatud ning vastu võetud erinevaid õigusakte, on digitaalsete vahendite kasutamine ühinguõiguses ning selle lisamine õigusaktidesse olnud keeruline. Autor on doktoritöös püstitanud kaks hüpoteesi. Esiteks, et kapitaliühingu jaoks on hetkel kehtivad koosolekute teadete saatmist reguleerivad õigusnormid liiga jäigad, ja teiseks, et Eesti ühinguõiguse kohaselt võib iga osanik või aktsionär kasutada oma õigust otsuste vastuvõtmiseks kas füüsiliselt või elektrooniliselt ning kõigile osanikele ja aktsionäridele tuleb tagada samad õigused, sõltumata nende osalemise viisist. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid nõudeid tuleb järgida osanike ja aktsionäride koosoleku elektroonilisel kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning kas need nõuded võimaldavad tagada osanikele ja aktsionäridele koosolekul osalemisel ning hääletamisel samasugused õigused nagu tavakoosolekul. Töös jõutakse järeldusele, et virtuaalkoosolekule kehtestatud nõuded võimaldavad tagada osanikele ja aktsionäridele koosolekul osalemisel ning hääletamisel samasugused õigused nagu tavakoosolekul. Siiski on koosolekute teadete saatmist reguleerivad õigusnormid praegu liiga jäigad ega võimalda täielikult ära kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi. Igal juhul tuleb aga kõigile osanikele või aktsionäridele koosoleku kokkukutsumisel ja selle läbiviimisel tagada samasugused õigused, sõltumata osalemise viisist.Kirje Liikluskindlustuse seadusest tulenevad kindlustusandja täitmise kohustuse piirangud Euroopa Kohtu asjakohase praktika taustal(Tartu Ülikool, 2023) Kuslap, Hanna-Lisa; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje Mittevaralise kahju hüvitamine lähedase surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise ning kannatanu asja hävitamise või kaotsimineku korral(Tartu Ülikool, 2017) Kägo, Liis; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondKirje Ohutusnõuded ja nende mittekohase järgimise õiguslikud tagajärjed varakindlustuses(Tartu Ülikool, 2016) Laud, Marilin; Luik, Olavi-Jüri, juhendaja; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakond