Browsing by Author "Lai, Taavi"

Now showing 1 - 5 of 5

Better noncommunicable disease outcomes: challenges and opportunities for health systems. Estonia: country assessment
(Copenhagen, 2015) Lai, Taavi; Johansen, AS; Breda, Joao; Reinap, Marge; et al.; WHO Regional Office for Europe
Health Systems in Transition : Estonia : Health System Review
(2013) Lai, Taavi; Habicht, Triin; Kahur, Kristiina; Reinap, Marge; WHO Regional Office for Europe; European Observatory on Health Care Systems
Population health measures to support evidence-based health policy in Estonia
(2011-04-29) Lai, Taavi
Tervisesüsteemide eesmärgiks on pakkuda parimat võimalikku tervist rahvastikule ja selle kõigile liikmetele. Tervisesüsteemide toimivus ja nende võime mõjutada rahvastiku tervise paranemist varieerub siiski märkimisväärselt. Selle tulemusena on tervisesüsteemid eesmärkide saavutamiseks pidevas muutumises ja arengus ning ideaaljuhul tugineb see täielikult teadmistepõhistele otsustele. Teadmistepõhise tervisepoliitika teabevajadused erinevad poliitika arendamise etappide lõikes: alguses on rõhk kirjeldavatel andmetel, hiljem kandub see üha enam terviseprobleemide põhjuste ja tervise parandamisele suunatud sekkumisvõimaluste tuvastamisele. Tervisekaotuse, välditava suremuse ja sekkumiste kulu-efektiivsuse mõõtmine on kasutatavad tõenduspõhise poliitika arendamise erinevate etappide toetuseks. Eesti rahvastik kaotas 2002. aastal 446 361 vaevustele kohandatud eluaastat. Meestel olid kaotuse peamiseks põhjuseks enneaegsed surmad, naistel aga elu jooksul põetud haigused. Üllatavalt olid südameveresoonkonna ja kasvajaliste haiguste järel peamisteks tervisekaotuse põhjustajateks vigastused (peamiselt suremuskaotus) ja luu-liigeshaigused (haiguste suur mõju põdejate elukvaliteedile). Piirkondlikud erinevused tervisekaotuses olid suured ning need olid lisaks muule seotud ka maakondade ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-majandusliku olukorraga. Välditav suremus vähenes Eestis aastatel 2000–2009 algselt 244-lt kuni 159 välditava surmani 100 000 rahvastiku kohta 0-74 vanusrühmas ja see langus oli kiirem üldsuremuse langusest. Eesti välditava suremuse tase on tunduvalt kõrgem paljude teiste OECD riikide tasemetest kuigi selle osakaal üldsuremusest on samal tasemel. Kõigi välditavate surmade ärahoidmisel võiks Eesti eeldatav eluiga teoreetiliselt pikeneda 2,7 aasta võrra. Oluline osa Eesti tervisekaotusest on seotud alkoholi liigtarvitamisega. Selle osa vähendamiseks oli 2004. aastal kõige kulutõhusamaks sekkumiseks alkoholiaktsiisi tõstmine. Kulutõhusad olid ka näiteks alkoholireklaami täielik keelustamine, alkoholi müüdikohtade ja –aegade piiramine, joobe kontroll teedel ning alkoholialane nõustamine perearstide poolt, mõju rahvastiku tervisele oleks suurim kõigi modelleeritud sekkumiste kombinatsioonil. Aastatel 2005–2010 täiendati Eestis mitmeid alkoholi liigtarvitamise vastaseid sekkumisi ning alkoholipoliitika karmistus mõnevõrra. Samal ajal jätkus alkoholi tarvitamise kasv Eestis kuni 2008. aastani kui alkohoolipoliitika muutustele lisandus üleilmse majanduskriisi mõju.
Tervisesüsteemid muutustes. Eesti : tervisesüsteemi ülevaade 2013
(2013) Lai, Taavi; Habicht, Triin; Kahur, Kristiina; Reinap, Marge; WHO Regional Office for Europe; European Observatory on Health Systems and Policies
Trends and inequalities in mortality of noncommunicable diseases
(Copenhagen, 2016) Lai, Taavi; Leinsalu, Mall; WHO Regional Office for Europe