Sirvi Autor "Laisaar, Kaja-Triin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Inimese papilloomiviiruse (HPV) DNA-testi ja emakakaela tsütoloogilise uuringu (Pap-testi) võrdlus emakakaelavähi sõeluuringu esmastestina: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH31
(Tartu, 2018) Laisaar, Kaja-Triin; Võrno, Triin; Raud, Terje; Jõers, Kai; Meigas-Tohver, Doris; Kiivet, Raul-Allan; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
People living with HIV in Estonia: Engagement in medical care and methods of increasing adherence to antiretroviral therapy and safe sexual behavior
(2016-07-05) Laisaar, Kaja-Triin; Uusküla, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
2014. aastal elas maailmas ligi 37 miljonit HIVi nakatunud inimest, samas oli HIVi- epideemia tõttu ligi nelja kümnendi jooksul surnud üle 39 miljoni inimese. Tänapäeval on olemas tõhus HIV-infektsiooni vastane ravi – kombineeritud antiretroviirusravi (ARV-ravi), mida 2015. aastal sai maailmas alla poole nakatunuist. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni HIVi-AIDSi ühendprogrammis (UNAIDS) seati 2014. a HIVi-vastasele võitlusele ambitsioonikad eesmärgid: 90% nakatunuist peaks olema diagnoositud, 90% diagnoosituist peaks saama ARV-ravi, 90% ravisaajaist peaks olema saavutanud HIVi üle kontrolli ehk viirussupressiooni. UNAIDSi prognoos näitab, et kui need eesmärgid suudetakse 2020. aastaks täita, on võimalik maailmas 2030. aastaks HIVi-epideemiale piir panna. Tänapäeval peaks inimene HIVi nakatumise järel sujuvalt asjakohaste raviteenusteni jõudma ning mõne aja möödudes HIVi üle kontrolli saavutama. Uuringud on aga näidanud, et osa HIV+ inimesi langeb sellest kontiinumist eri ajal ja põhjustel enne lõpp-eesmärgi saavutamist välja. Positsioneerida saame inimesi selles kontiinumis aga vaid teatud astmetel (nt kes on diagnoositud, jõudnud ravile, saavad ARV-ravi). Käesolev uurimustöö keskendub HIV+ inimestele ning ARV-ravile. Meie eesmärk oli teha kindlaks ARV-ravi saajate ravisoostumust mõjutavad tegurid Eestis ning töötada välja ravisaajate vajadustele ning raviasutuste võimalustele vastav ravisoostumust toetav sekkumine. Et ARV-ravi viirust inimese organismist ei elimineeri, soovisime HI-viiruse leviku tõkestamiseks HIV+ inimestele mujal maailmas järele proovitud võimaluste seast välja valida ka turvalist seksuaalkäitumist toetava sekkumine. Meie eesmärgiks oli kaardistada Eesti HIV+ inimeste paiknemine HIV-infektsiooniga seotud ravi(teenuste) astmestikus, pearõhuga astmestiku viimasel ehk viirussupressiooni (mis eeldab head ravisoostumust) astmel. Selgitanud välja Eesti HIV+ ARV-ravi saajate ravisoostumusega seonduva, töötasime välja ravisoostumust toetava nõustamise, süstemaatilise ülevaate tulemusena tegime kindlaks kaks potentsiaalselt Eesti oludes ning tõenäoliselt ka teistes sarnase HIVi-epideemia ning sotsiaalmajandusliku taustaga riikides sobivat HIV+ ravisaajate turvalist seksuaalkäitumist toetavat nõustamist. Tegime kindlaks, et 2013. a oli Eestis HIVi üle kontrolli ehk viirussupressiooni saavutanud vaid 12% (10–15%) nakatunuist. Mitmed raviastmestiku analüüsi tulemused viitasid HIVi raviteenuste kontiinumis peamise kitsaskohana HIV-testimisele.
Tervisekontrollid südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi ennetuseks: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH56
(Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2022) Pruks, Lona-Liisa; Alloja, Janika; Suurna, Maria; Rätsep, Anneli; Laisaar, Kaja-Triin; Kiivet, Raul-Allan; Jürisson, Mikk