Sirvi Autor "Lang, Heldi Marleen" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

In support of the neurodiversity paradigm: from disorder to divergence
(Tartu Ülikool, 2025) Lang, Heldi Marleen; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis examines the advantages of the neurodiversity paradigm over the medical model in classifying neurological variations as either disorders or divergences, particularly about addressing ontic and epistemic injustice. I introduce two new terms, disorder theory and divergence theory, to examine on what grounds autism or ADHD, for example, would be considered either a mental disorder or an aspect of human diversity. I argue that divergence theory offers a more precise framework for understanding neurological variations than disorder theory and that its adoption would help mitigate epistemic and ontic injustices.
Ökoloogilised vaatepunktid Hasso Krulli esseistikas
(Tartu Ülikool, 2023) Lang, Heldi Marleen; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on luua terviklik uurimus Hasso Krulli ökoloogilistest seisukohtadest ja vaatepunktidest, sealhulgas uurida, kuidas on teised kirjanikud Krulli vaateid mõjutanud ja milline on vastukaja Krulli ökoloogiateemalistele esseedele. Peamised ökoloogilised teemad, millega Krull tegeleb, on loomad ja kliimakriis. Need teemad moodustavad töö esimesed kaks sisupeatükki. Ülejäänud kolm sisupeatükki keskenduvad kolmele Hasso Krulli kõige enam mõjutanud ökoloogiaalasele kirjanikule: Timothy Morton, Arne Næss ja Pentti Linkola. Töö põhineb peamiselt Hasso Krulli käesoleval sajandil avaldatud esseekogudel.
Peter Singeri argumendid loomkatsete vastu biomeditsiinis
(Tartu Ülikool, 2023) Lang, Heldi Marleen; Kadri Simm, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Loomkatsed on levinud viis testida inimestele kasutamiseks mõeldud toodete turvalisust organismile ning kõiki uusi ravimeid katsetatakse esmalt loomade peal. See tõstatab eetilisi probleeme, kuna loomad on tundmisvõimelised olendid. Kuigi loomkatseid on tehtud juba väga pikka aega, siis on inimeste suhtumine nendesse eri ajastutel olnud erinev. Bakalaureusetöös keskendusin Peter Singeri kolmele argumendile selle kohta, miks loomkatsed biomeditsiinis pole eetilised, ja nende vastuväidetele, et luua sellest debatist terviklik analüüs. Esimene neist oli argument, et loomade peal katsetades käituvad inimesed liikistlikult ehk ei arvesta loomade kannatusvõimega. Teised kaks argumenti olid utilitaristlikud ehk lähtusid põhimõttest, et tuleb teha neid tegusid, mille tulemusena võimalikult paljud olendid saavad hüve. Singeri argumentidest tundub kõige veenvam olevat liikismi argument, kuna see suhestub kõigi valdkondadega, kus inimesed loomi kasutavad. Kui aga vaadata ainult biomeditsiini katsete poolt, siis võiks just utilitaristlikud argumendid tugevamad olla, sest puudutavad otsesemalt inimeste heaolu.