Sirvi Autor "Lass, Raili" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Inspitsiendi töö teatris
(Tartu Ülikool, 2016) Lass, Raili; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev töö uurib inspitsiendi ameti kujunemist läbi ajaloo selliseks, nagu see on tänapäeval, ning otsib kaasaja eesti inspitsientide kogemuse põhjal selle ameti üldiseid iseloomulikke jooni. Samuti on kirjeldatud inspitsiendi tööd lavastuse kujunemise erinevate etappide juures; töö eesmärgiks on kaardistada inspitsiendi amet teatris, tutvustada tema tööülesandeid ning leida selle ameti olulisus teatri toimimise kontekstis. Töö otsib vastust küsimustele: millal sai inspitsiendi töö alguse; millised on inspitsiendi peamised tööülesanded; milline on inspitsiendi tähtsus teatris? Käesolev töö jaguneb viieks: esimeses peatükis on kirjeldatud inspitsiendi töö kujunemist läbi euroopa teatri ajaloo. Teatri ajaloost kirjutades on otsitud just neid aspekte, mis inspitsiendi töö kujunemist ühel või teisel moel mõjutada võisid. Samuti on esimeses peatükis tutvustatud eesti teatri ajalugu ja inspitsiendi ameti kujunemist eesti teatris. Teine peatükk kirjeldab teatrite praegust tööstruktuuri ja annab üldise ülevaate ning iseloomustuse inspitsiendi tööle, kolmas peatükk kirjeldab tema tööd proovides ja osalust lavastuse valmimise protsessis, neljas peatükk kirjeldab inspitsiendi ülesandeid etenduse ajal. Viiendas peatükis on toodud välja valitud eesti inspitsientide töökogemus ja hariduslik taust. Kuigi uurimus taotleb inspitsiendi kui ameti üldiseloomustust, on üldistused tehtud suuremate repertuaariteatrite põhjal; kõrvale on jäetud väiketeatrid ja projektiteatrid, samuti suveteatrid. Mainitud on küll erinevaid suvelavastusi repertuaariteatrite esituses, kuid et inspitsiendi töös suvelavastuste
Näidendi interlingvistilise tõlke osakaal ja roll lavastuses kui intersemiootilises tõlkes ja polüsemiootilises struktuuris
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-27) Lass, Raili; Sütiste, Elin, juhendaja; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See doktoritöö on eelkõige tõlkijatele suunatud rakenduslik uurimus näidendite tõlkimisest ja sellest, kuidas mõjutab näidendi funktsioon ja positsioon lavastuses tõlkija tööd. Uurimusel on kolm põhilist eesmärki. Esmalt soovis autor kaardistada lavastuse polüsemiootilise struktuuri selliselt, et seal oleks oma koht ka näidendi tõlkel. Lavastust käsitletakse siinkohal (tõlke)näidendi intersemiootilise tõlke sihttekstina, kusjuures kaardistatud struktuur moodustab selles tähendust kandvad süsteemid. Kui draamatõlke funktsioon lavastuses on leitud, otsib autor vastust küsimustele, kas ja kuidas mõjutab see funktsioon näidendi tõlget ja tõlkija tööd. Võrdluseks on antud ülevaade levinumatest lähtekohtadest, mis on esinenud draamatõlget käsitlevates teoreetilistes uurimustes viimastel aastakümnetel. Olemasolevate käsitluste taustal tunnetas autor, et nendes puudub praktiline ja metoodiline lähenemine näidendite tõlkimisele, ehk teisisõnu – tõlkija lähenemine tuleneb pigem individuaalsest kogemusest ja puudub süsteemsem praktiline vaade. Lähtudes draamatõlke funktsioonist ja draamatõlke teooriast, pakub autor näidendite tõlkimiseks välja tõlkesemiootilise lähenemise – tõlkija saab laenata töövõtteid oma kõige lähematelt „kolleegidelt“, kes on näitekirjanik ja näitlejad. Näitlejate tööriistakastist saab kasutada Stanislavski meetodiga sarnast lähenemist, ehk mõelda iga tegelase kõne puhul antud olukorrale ja tegelase eripärale ning sellise tunnetuse põhjal luua tõlge, mis toetaks näitleja rolliloomet. Kuna tõlkija käsutuses on eelkõige keelelised vahendid, saab ta luua karakterit sarnaselt näitekirjanikuga, kes annab igale tegelasele oma hääle.
Teatriteaduse erialase terminoloogia analüüs Willmar Sauteri teose "Eventness" kahe peatüki tõlke näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Lass, Raili; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistriprojekt koosneb Willmar Sauteri teose „Eventness“ kahe valitud peatüki tõlkest ja tõlkeanalüüsist. Tõlge jääb õppematerjaliks Tartu Ülikooli teatriteaduse osakonna tudengitele. Tõlkimisel rakendati funktsionaalset tõlketeooriat ja toetuti peamiselt Peter Newmarkile. Funktsionaalse tõlketeooria järgi pandi paika nii sihtteksti kui tõlke funktsioon ja sihtgrupp; sellest lähtuvalt määratleti tõlkeprobleemid ja dominant, mis on terminoloogiline täpsus. Kõige mahukam osa tõlkeanalüüsist keskendus teatriteaduse erialase terminoloogia analüüsile sisuliste selgituste kaudu. Analüüsi käigus läbiti protsess teatri teoreetilistest alustest ja tänapäevasest teatrikäsitlustest kuni tõlkeraskuste ja -lahendusteni.