Sirvi Autor "Laugesaar, Rael" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Lapseea insuldi järgne füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuste kasutamine Eestis aastatel 2011–2024
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Kannumäe, Age ; Prommik, Pärt; Laugesaar, Rael; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida lastel füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuste kasutamist ühe aasta jooksul pärast insulti haigestumist Eestis aastatel 2011–2024. Metoodika: Käesolevas retrospektiivses kohortuuringus kasutati Tervisekassa raviarvete andmebaasi pseudonümiseeritud andmeid. Uuringusse kaasati patsiendid, kellel esines esmakordne insulti haigestumine aastatel 2011–2023 vanuses 29. elupäev kuni 17. eluaasta (k.a). Tulemused: Uuringusse kaasati 99 last, kellest füsioteraapia teenuseid said 73 last (73,7%) mediaan 10,0 tundi (2,0–35,5) ja tegevusteraapia teenuseid 27 last (27,3%) mediaan 12,0 tundi (4,8–23,8). Füsioterapeutilise alghindamise said esimese 3 päeva jooksul 29 last (29,3%) ja tegevusterapeutilise alghindamise 3 last (3,0%). Aktiivravis füsioteraapia teenuseid saanud lastest 36 (62,1%) ja tegevusteraapia teenuseid saanud lastest 11 (84,6%) said vastavaid teenuseid ka järelravis. Järelravis said füsioteraapia teenuseid 51 last (51,5%) mediaan 15,5 tundi (5,8–46,3) tundi ja tegevusteraapia teenuseid 25 last (25,3%) mediaan 12,0 tundi (4,5–22,5). Teenuste kasutamine uuringuperioodi esimesel ja teisel poolel ei erinenud. Kokkuvõte: Käesolev töö on esimene uuring, mis käsitleb lapseea insuldi järgset füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuste kasutamist Eestis. Lapseeas insulti haigestunud laste füsioteraapia ja tegevusteraapia esmane hindamine enamuse jaoks hilines. Järelravis jäi tõenäoliselt füsioteraapia ja tegevusteraapia teenustest ilma lapsi, kellel oli selleks vajadus.
Paediatric stroke in Estonia: epidemiology and risk factors
(2010-05-19T05:24:58Z) Laugesaar, Rael
Lastel esineb insulti sagedamini, kui üldiselt arvatakse. Laste insuldi uuringute arv on viimastel aastakümnetel tunduvalt kasvanud. Peamised edusammud lapseea insuldi diagnoosimisel on seotud neuroradioloogiliste uurimisvõimaluste olulise paranemisega ja arstkonna suurenenud teadlikkusega lapseea insuldist. Laste insuldi tekkemehhanism jääb tihti ebaselgeks, sest arvestada tuleb paljusid erinevaid riskitegureid. Eestis ja ka mujal Ida-Euroopas puudusid kuni praeguse uurimuseni laste ajuinsuldi epidemioloogiat käsitlevad uuringud. Töö eesmärgiks oli uurida perinataalse ja lapseea insuldi haigestumust, kliinilisi sümptomeid ja riskitegureid. Lisaks veel perinataalse insuldi neuroloogilist hilistulemust, lapseea arteriaalse isheemilise insuldi diagnoosimise kiirust ja kahe enimuuritud tromboosi soodustavate geenimutatsioonide (V hüübismisteguri Leideni mutatsioon ja protrombiini 20210G>A mutatsioon) seost laste isheemilisse insulti haigestumisega. Uurimuse tulemusena selgus, et perinataalse insuldi haigestumus Eestis on 63 juhtu 100 000 ehk 1 juht 1578 elussünni kohta – seda on rohkem kui varem teistes maades kirjeldatud. Lapseea insuldi esmashaigestumus Eestis on 2,73 juhtu 100 000 lapse kohta aastas, mis on sarnane teiste uuringute tulemustega. Ühel kolmandikul perinataalse insuldiga lastest esinevad neuroloogilised sümptomid (krambid, teadvushäire) vastsündinuperioodis (neonataalne insult). Ülejäänud kaks kolmandikku lastest jõuab eriarsti vastuvõtule keskmiselt 8 kuu vanuses peamiselt hemipareesi tõttu (tõenäoline perinataalne insult). Perinataalse insuldi riskiteguriteks olid sagedamini esmassünnitus, erakorraline keisrilõige, Apgari hinne 1. minutil alla 7, preeklampsia ja protrombootilised tegurid. Arteriopaatia, südamepatoloogia ja protrombootilised tegurid esinesid sagedamini lapseea ajuinfarkti korral. Kõigil perinataalse insuldiga lastel esines neuroloogilise jääkleiuna hemiparees. Epilepsia esines ühel kolmandikul nii neonataalse kui ka tõenäoliselt perinataalse insuldiga lastest. Lapseea ajuinfarkti diagnoos hilines keskmiselt 9,2 päeva. V hüübismisteguri Leideni ja protrombiini 20210G>A mutatsioonid suurendavad lastel sinovenoosse tromboosi riski 3 korda.
Rehabilitation of cerebral palsy during 2010-2022 in Estonia
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Palgi, Grete Elanor ; Prommik, Pärt ; Laugesaar, Rael; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Aim: The aim of this study was to investigate the use of rehabilitation services by children with cerebral palsy (CP) within one year of diagnosis, focusing on physiotherapy (PT), speech therapy (ST), psychological therapy (PS) and occupational therapy (OT) use, temporal trends and the cost of treatment. Methods: This population-based retrospective cohort study used population-wide health data acquired from the Estonian Health Insurance Fund. The study included patients aged 2-6 primarily diagnosed with CP between January 2010 and December 2021. Results: The study included 573 patients. The median age was 2 (lower-upper quartile: 2-3) years. A total of 79% of patients received rehabilitation by a median of 10 (5-25) hours. The proportion of patients who received different rehabilitative therapies ranged from 28% to 77%. The median hours of therapies received ranged from 5 (5-8) to 10 (5-30) hours. The median start day of therapies ranged from 17th (1-58) to 65th (7-196) day and the median end day of therapies ranged from 202nd (110-273) to 273rd day (194-325) day after the diagnosis. A total of 123 patients (21%) received care in an inpatient and 221 patients (39%) in an outpatient rehabilitation setting. There were temporal changes in the median end day of PT which ended later. Of the total combined cost of treatment for these patients 39.1% was spent on rehabilitation. The median cost of treatment for one patient was 1050.6 (396.2-2973) €. The average cost of treatment per patient increased during the study period. Conclusions: The study identified shortcomings in the rehabilitation of children with CP in Estonia. There was a considerable proportion of patients who did not receive rehabilitation and the amount of therapies received was relatively low. After the diagnosis rehabilitation started relatively late. There were no temporal changes in the rehabilitation use during the study period, apart from PT which ended later. Compared to other studies the expenditure on medical treatments was lower. Keywords: