Browsing by Author "Lauringson, Velda, juhendaja"
Now showing 1 - 3 of 3
Results Per Page
Sort Options
Item Distribution, feeding and habitat of benthic suspension feeders in a shallow coastal sea(2017-03-29) Oganjan, Katarina; Lauringson, Velda, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondHõljumtoiduliste põhjaloomade levik, toitumine ja elupaik madalas rannikumeres. Hõljumtoidulised põhjaloomad on tähtis funktsionaalne rühm rannikuökosüsteemides. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, kuidas erinevad abiootilised ja biootilised tegurid ning nende interaktsioonid mõjutavad hõljumtoiduliste põhjaloomade levikut, toitumist ja kooseksisteerimist ning kuidas saab rakendada olemasolevaid andmeid nende kohta looduskaitseks. Uurimisalased liigid on söödav rannakarp, muutlik rändkarp ja harilik tõruvähk, mis on tähtsad elupaiga moodustajad Läänemeres. Rändkarbi toitumise hindamiseks korraldasime Pärnu lahes in situ ja ex situ katseseeriad looduslikest populatsioonidest kogutud isenditega. Tulemused näitasid, et isegi tugevalt eutrofeerunud veekogus sõltus rändkarpide toitumine peamiselt toidu kättesaadavusest. Samuti mõjutasid rändkarbi toitumist vee soolsus ja tuulest põhjustatud setete resuspensioon. Rannakarpide levikumustrite kirjeldamiseks kasutati olemasolevate arvukuse ja biomassi andmete põhjal Boosted Regressioon Trees masinõpe modelleerimist. Loodud mudelid näitasid, et põhjasubstraat, avatus lainetusele ja soolsus mängivad Eesti meres rannakarpide leviku kujundamises põhirolli. Bioloogilised interaktsioonid põhjataimestikuga mõjutasid rannakarpide biomassi nende elupaiga ulatuses. Põhjalikud teadmised liigi keskkonnaeelistustest ja levikumustrist panustavad nende liikide seire korraldamisse ja elupaikade säilitamisse. Rändkarbi ja tõruvähi kinnitumise ning keskkonnatingimuste vaheliste seoste uurimiseks teostati Pärnu lahes katse betoonist tehissubstraatidega. Tulemused näitasid, et loomade kinnitumist määrasid tehissubstraadi pinnaorientatsioon, bioloogilised interaktsioonid rändkarbi ja tõruvähi vahel ja erinevad keskkonnategurid. Rändkarpi mõjutas kõige rohkem temperatuur, tõruvähki aga avatus lainetusele. Tulemusi saab rakendada keskkonnaseisundi parandamise eesmärkidel, liikide leviku muutuste ennustamisel või võõrliikide seirekavade väljatöötamisel. Hõljumtoiduliste põhjaloomade elupaiga hindamiseks kasutati arvukuse ja biomassi olemasolevaid andmeid aastatest 1995-2014. 2015 aastal kogutud andmete põhjal hinnati hõljumtoiduliste põhjaloomade elupaiga seisundit heaks kümnes jaamas üheteistkümnest. Kogutud andmed aitavad kaasa looduskaitseliste tegevuste läbiviimisel ning soodustavad ökosüsteemi probleemide varajast avastamistItem Invasiivse võõrliigi mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) levik ja ökoloogia(Tartu Ülikool, 2014) Kastein, Camilla; Lauringson, Velda, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakondItem Põhjaloomastiku mitmekesisus sõltuvalt taimekoosluse struktuurist ja keskkonnateguritest Läänemeres(Tartu Ülikool, 2014) Jõks, Kerli; Möller, Tiia, juhendaja; Lauringson, Velda, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond