Browsing by Author "Leetmaa, Kadri, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 30

2000. aastate kinnisvarabuumi mõju laenuvõtjate eluasememuutustele
(Tartu Ülikool, 2013) Moor, Gerda; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Akulturatsiooni mõjutavad tegurid Eesti immigrantrahvastiku näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Leppik, Marianne; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
The changing role of the planner. Implications of creative pragmatism in Estonian spatial planning
(2019-08-30) Metspalu, Pille; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on portreteerida Eesti ruumilise planeerimise teoreetilist kontseptsiooni, uurides muutusi planeerija rollis. Ma vaatlen planeerijate ülesandeid, otsustusõigust ja võimu, samuti professionaalseid oskusi. Eesti ruumilise planeerimise teoreetilise raamistikuna pakun välja loova pragmatismi, mis aitab mõista planeerijatele esitatavate ootuste laiemat konteksti. Analüüsin planeerija rolli ja pragmatismi ilminguid Kesk- ja Ida-Euroopale ning Eestile iseloomulike ruumiliste nähtuste, suvilaalade ja paneelelamurajoonide, näitel. Sotsialistliku ruumiplaneerimise ehedate näidetena peegeldub nende alade arenguloos meie sotsiaal-kultuuriline pärandit. Sealsete eripäraste elukeskkondade kujunemislugu aitab avada planeerija rolli erinevatel tasanditel.
Collaborative planning practice in Tallinn, Estonia: the role and viewpoint of neighbourhood associations
(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Holvandus, Johanna; Leetmaa, Kadri, juhendaja; University of Tartu. Department of Geography; University of Tartu. Faculty of Science and Technology
Contemporary urban policies and planning measures in socialist-era large housing estates
(2021-05-25) Pirrus, Johanna; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ühendkuningriigi eeskujul on lääneriigid järk-järgult vabaturumajandusele üle minnes läbinud palju poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, näiteks erastamine, mille tulemusel on süvenenud sotsiaal-majanduslik segregatsioon ja ruumiline ebavõrdsus, eriti elamusektoris. Postsotsialistlikus kontekstis, kus enamiku elamusektorist moodustavad suured korterelamupiirkonnad, kajastab nende alade sotsiaalne mitmekesisus siiani olukorda, mis kujunes nõukogude perioodil sisserände tulemusena. Väitekirjas esitatud näidete põhjal saab jälgida linnapoliitilist ja ruumilise planeerimise arengut pärast peaaegu täielikku erastamist ning luua õppematerjal ühiskondadele, kus erastamine ja vabaturumajandusele siirdumine alles toimub. Uuringu tulemustest selgus, et Baltimaades valitsenud äärmuslik erastamine on loonud olukorra, kus linnaplaneerimist juhib ja kammitseb tänini pigem era- ja majandushuvi kui linnaplaneeringuline strateegia ja arenguvisioon. Üha enam on tunda elanike nõudlust parema elukeskkonna järele. Ent peale elanike on ruumisekkumise nõudlus tekkinud ka ruumiekspertidelt (arhitektid, geograafid, urbanistid, maastikuarhitektid). Huvitav on ehk seegi, et kui siselinnad taassünnivad gentrifikatsiooni kaudu, siis sotsialismiaegsetes korterelamupiirkondades on samuti toimumas renessanss. Erinevus näib olevat üksnes selles, et gentrifikatsioon ja sellega kaasnev kogukonnaaktivism sünnib piirkonna seest, kuid korterelamupiirkondade renessanss algatatakse väljast, ruumiekspertide poolt. Seega on ka avaliku sektori roll siselinnade või korterelamupiirkondade arengut suunates erinev. Siselinna arengus peab avalik sektor toimima jahutajana, piirates kinnisvaraarendajate tuhinat ja leevendades seeläbi ehituse tekitatud survet piirkonnas. Kuid korterelamupiirkondades peab avalik sektor pidevalt soodustama ja isegi õhutama ühest küljest kogukonnaaktivismi ning koostööd eri osaliste vahel, teisalt aga kinnisvaraarendajate huvi seal ehitada.
Digitaalse õppematerjali "Rahvastikupüramiidid" koostamine gümnaasiumile
(Tartu Ülikool, 2020) Kruus, Maarja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Koni, Ingrid, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Eeslinnalise elukohavaliku mitmekesisus: Tartu linnaregiooni uusasumite ja suvilaalade näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Org, Anette; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Elanikkonna sotsiaalmajanduslik segunemine Tallinna linnaruumis perioodil 1989-2011
(Tartu Ülikool, 2016) Mtsatalu, Liis; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Mägi, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Elukohasegregatsiooni mõju rahvusrühmade rände sihtkohtadele: perioodil 2000-2010 toimunud Tallinnast väljarände näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Mägi, Kadi; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Elukohavahetuse rahvuserinevused Eestis perioodil 1991-2004
(Tartu Ülikool, 2013) Lend, Sirli; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Lilleoja, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia
(2018-10-10) Mägi, Kadi; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö keskendub venekeelse elanikkonna elukohasegregatsioonile ja integratsioonile Eestis. Eesti on näide endisest Nõukogude Liidu osast, kuhu sotsialismiperioodil toimunud sisserände järel jäi 1990. aastate alguseks elama arvukas peamiselt venekeelne immigrantrahvastik. Kuna sisserändajad asusid saabudes elama kindlatesse piirkondadesse ja linnades kindlatesse linnaosadesse, siis paiknes siinne immigrantrahvastik üleminekuaja alguses asustussüsteemis kontsentreeritult ja linnades segregeerunult. Eestis on rahvusgruppide vahelisi erinevusi uuritud palju, kuid indiviidi vaatenurk uuringutest suuresti puudub. See doktoritöö püüab seda tühimikku täita ja analüüsida etnilist elukohasegregatsiooni rohkem indiviidi seisukohast vaadatuna. Töö eesmärk on selgitada, kuidas ja miks segregatsiooni kontekst eesti- ja venekeelse elanikkonna jaoks muutub ning kuidas elamine erinevas keele- ja kultuurikeskkonnas mõjutab akulturatsiooni protsesse. Doktoritöö tulemustest selgub, et nõukogude perioodil kujunenud suur etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Mõlema rahvusgrupi rändekäitumine on selliseid trende toetanud. Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna vähemobiilne ja seepärast on nende elukohamustrid sarnased nõukogude perioodil väljakujunenud mustritele. Kui venekeelne elanikkond elukohta vahetab, siis liiguvad nad peamiselt naabruskondadesse, kus on ees suur omakeelne kogukond: paljude vene emakeelega inimeste jaoks muutub rände läbi nende kodu lähiümbrus veelgi venekeelsemaks. Vastupidiselt venekeelsele elanikkonnale muutus eestlaste jaoks elukeskkond rände läbi enamasti eestikeelsemaks. Venekeelne elanikkond on Eestis elanud aastakümneid, kuid see grupp on seni tugevalt jäänud vene identiteedi juurde ja vaid vähesed määratlevad end eestlasena. Töö tulemused näitavad, et elukoha keeleline keskkond mõjutab etnilise identiteedi muutust väga oluliselt: eestikeelses keskkonnas elavad vene kogukonna liikmed vahetavad palju sagedamini oma vene identiteedi eesti identiteedi vastu. Doktoritöö tõi välja ka väga muret tekitava suundumuse Eesti linnades: sotsiaalmajanduslik ja etniline segregatsioon on hakanud üha enam kattuma.
Etniline ja sotsiaalmajanduslik eluasemesegregatsioon ning elukohavahetajate naabruskonnavalikud perioodil 2000-2011 Tallinnas
(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Väiko, Annika; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Keskkonnaalane käitumine sotsiaaldemograafilistes gruppides ja erinevates elukeskkondades Tartu linnas
(Tartu Ülikool, 2015) Riisberg, Terje; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Holvandus, Johanna, juhendaja
Linnakeskkonna ja elukoha eelistuste kujunemise põhimõtted Tartu linna näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Rüütel, Elen; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Linnasisene elukohamobiilsus Tartus perioodil 2000-2013
(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Murasov, Kaija; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Mental health and well-being of late working age and older adults in Estonian urban and rural areas
(Tartu Ülikool, 2024) Nosikova, Arina; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The distribution of mental health and aging problems among the Estonian population negatively reflects the large sectors of the population. The most vulnerable group is elderly people. This analysis has been conducted to see transformations of aging within the outlying group of late working age and older adults (56+) in rural areas. Prepared and held logistic regression models based on the Estonian National Mental Health Study to help with identifying effects of environmental and other contextual variables on the target group in different types of settlements. In the study, four dependent and 14 independent variables were selected. Dependent variables represent four mental health related health conditions: registered mental health disorders, selffeeling of health condition, depression risk and life satisfaction. Independent variables are divided for 4 groups: general social-economic factors, lifestyle habits and social connections, psychological profile and risk factors and environment. Based on 16 logistic regression models, environmental variables reveal less importance compare to other three groups of variables. In particular, green infrastructure only had a positive statistically significant influence on life satisfaction among rural elderly people. Additionally, a positive statistically significant effect from green infrastructure was shown in the reduction of depression risk among rural late working age and older adults. The reverse effect has been found in an urban elderly group of people but elaborated due to specifics of the blue infrastructure variable. While social media use among elderly people was not proven as a positive side effect of communication, satisfaction with friends as a face-to-face communication tool was proven in both groups.
Modernistlikud linnaplaanid ja nende tähendus täna - paneelelamurajoonide planeerimine Nõukogude perioodil Lasnamäe ja Annelinna näitel
(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Sild, Marju; Metspalu, Pille, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Muutused Kagu-Eesti elanikkonna tööalase pendelrände mahtudes ja sihtkohtades perioodil 2000-2011
(Tartu Ülikool, 2015) Vibo, Brita; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Muutused Mulgimaa väikelinnade elanikkonna pendelrändes 2000. aastatel
(Tartu Ülikool, 2016) Raieste, Allan; Leetmaa, Kadri, juhendaja
Muutused üleminekuaja linnades ja naabruskonnatüüpide väljakujunemine Tartu linnaregiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Ehrlich, Holger; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Mägi, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond