Browsing by Author "Lehes, Lagle"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    The first study of voice and resonance related treatment outcomes of Estonian cleft palate children
    (2023-09-12) Lehes, Lagle; Jagomägi, Triin, juhendaja; Padrik, Marika, juhendaja; Kasenõmm, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Huule-suulaelõhe (HSL) on üks sagedasemaid kaasasündinud väärarenguid. Suulaelõhega sündinud lastel esineb sageli mitmeid kaasuvaid probleeme, sh neelamis- ja söömisraskused, probleemid kõnearenguga, mille peamiseks põhjuseks on resonantsiprobleemid, häälehäired, kolju- ja näopiirkonna kasvu ning arengu kõrvalekalded, ortodontilised probleemid, kuulmislangus, keelelise arengu probleemid ning õpiraskused. Uuringud näitavad, et kõige enam mõjutavad HSL-iga lapse psühhosotsiaalset toimetulekut tema välimus ja kõne kvaliteet. Eestis sünnib aastas umbes 20 HSL-iga last. Oma töös (1) koostasime optimaalsed kõnestiimulid Nasometer II-le ning arvutasime nasaleerituse piirväärtused; (2) töötasime välja kõnestiimulid velofarüngeaalse funktsiooni hindamiseks; (3) kirjeldasime HSL-iga sündinud laste häälekvaliteeti – teostasime videostroboskoopia kõri ja häälepaelte liikuvuse visualiseerimiseks ning morfoloogia hindamiseks, viisime läbi hääle akustiliste parameetrite mõõtmise ja hindasime häälehäire mõju laste elukvaliteedile, (4) määrasime kindlaks näokolju parameetrid, mis võivad mõjutada kõne kvaliteeti. Leidsime, et eesti HSL-lastel esinevad resonantsi ja häälehäired üsna väljendunult. Kõri piirkonna morfoloogilisi muutusi, eriti muutusi häälepaeltel, esines oluliselt sagedamini võrreldes tavapopulatsiooniga. Kõrvalekalded kraniofatsiaalses arengus võivad mõjutada kõne kvaliteeti. Selgus, et resonants on tundlikum pehmesuulae ja kõvasuulae pikkuse muutustele, keeleluu ja kolmanda kaelalüli vahelisele kaugusele ning ülalõualuu ja alalõualuu omavahelisele suhtele. Käesolevas uuringus ei võetud kõnekvaliteedi hindamisel arvesse logopeedilise teraapia kestust ega sagedust, mis samuti võib laste kõne kvaliteeti oluliselt mõjutada. Edaspidi on vajalik uurida logopeedilise sekkumise tõhusust, hinnata kirurgilise ja ortodontilise ravi kättesaadavuse ja ravi õigeaegsuse mõju laste kõnele. Uurimistööga pandi alus Eesti HSL-iga sündinud laste riikliku registri loomisele.