Sirvi Autor "Leis, Jaan, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Cheminformatics approaches for analysing and modelling the gas-ionic liquid distribution of organic solutes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08) Toots, Karl Marti; Maran, Uko, juhendaja; Sild, Sulev, juhendaja; Leis, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehisintellekti ja masinõppe (ML) rakendamine kvantitatiivsete struktuur-omadus sõltuvuste raames võimaldab uuringuid materjalide ja ainete füüsikalis-keemiliste omaduste mõistmiseks. Üks selline ainete klass on ioonvedelikud (IL) milles orgaaniliste lahustunud ainete jaotusomaduste mõistmine ja hindamine annab aluse erinevate rakenduslike keemiliste keskkondade uurimiseks ja arendamiseks. Orgaaniliste lahustite potentsiaalsete keskkonnasõbralike alternatiividena on IL-id oluline uurimisobjekt kuna neil on arvukalt rakendusi. Samas on IL-ide struktuur-omadus sõltuvuste kohta jaotusomaduste osas tehtud vähe süstemaatilisi uuringuid. Eesmärk oli uurida gaas-IL jaotusteguri (log K) ja orgaaniliste lahustunud ainete struktuuri ja/või IL ioonsete komponentide vahelisi seoseid, kasutades keemiainformaatika lähenemisviise. See hõlmas teoreetiliste molekulaartunnuste ja täiustatud ML meetodite kasutamist, et modelleerida lahustunud aine ja IL-i struktuurist lähtuvaid interaktsioonimehhanisme mitme-komponentses süsteemis. Orgaanilise lahustunud aine, katioonide ja anioonide struktuuridele vastavate andmeridade modelleerimine ja analüüs näitas, et juhumetsa, tugivektori regressiooni ja Gaussi protsessi regressiooni ML meetodid esitavad molekulaartunnustes kodeeritud lahustunud aine ja IL-i vahelisi sõltuvusi tõhusamalt kui tavapärane multilineaarne regressioon. Samas on viimane lihtsamini interpreteeritav. Nii lineaarsed kui ka mittelineaarsed mudelid rõhutavad katioonide ja anioonide koostise kriitilist mõju lahustunud aine jaotusele. Tulemused näitavad ka, et kogu lahustunud aine-IL süsteemi modelleerimine, kombineerides lahustunud aine, katiooni ja aniooni tunnuseid, parandab ennustusvõimet suurte ja keemiliselt mitmekesiste andmekogumite puhul, rõhutades mitme-komponentsete lähenemisviiside olulisust. Tuletatud mudelitesse kaasatud molekulaartunnused selgitavad võimalikke interaktsioone lähtudes dispersioonijõududest, kulonilis-dipolaarsetest vastasmõjudest ja vesiniksidemete tekkest. Lisaks mehhanistlikele teadmistele, võimaldavad tuletatud sõltuvused kujundada selektiivsemaid ja tõhusamaid IL-keskkondi sihipäraste tööstuslike, keskkonna- ja teadusrakenduste jaoks.
Karbiidset päritolu süsinikmaterjali pinna modifitseerimine
(Tartu Ülikool, 2012) Kesküla, Arko; Leis, Jaan, juhendaja; Mäeorg, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Nanoporous carbon: the controlled nanostructure, and structure-property relationships
(2020-05-14) Käärik, Maike; Leis, Jaan, juhendaja; Maran, Uko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keskkonnaprobleemid muutuvad iga aastaga üha aktuaalsemaks ja seetõttu on inimkond sunnitud pöörama järjest enam tähelepanu nn rohelistele materjalidele. Selliste materjalide hulka kuulub ka nanopoorne süsinik, mis on juba näidanud suurepäraseid tulemusi näiteks molekulaarsõeladena gaaside ja vedelike puhastamisel ning sidumisel, ioonide valikulisel eraldamisel ning ka katalüsaatorikandjana ja elektroodimaterjalidena alternatiivsetes energiaallikates. Loetletud rakendused vajavad süsinikmaterjali jaoks optimaalset nanostruktuuri või hoopis struktuuritust, mistõttu on ülioluline osata eesmärgipäraselt mõjutada nanostruktuuride ja poorsuse teket süsiniku sünteesil ja selle struktuursete omaduste modifitseerimisel. Seetõttu vajatakse üha rohkem ja täpsemat informatsiooni nanopoorse süsiniku struktuursete omaduste mõjude kohta erinevatele rakenduslikele mõõdikutele. Doktoritöö keskendub seoste otsimisele karbiidset päritolu süsinikmaterjalide (i k carbide-derived carbon, CDC) rakenduslikku tähtsust omavate omaduste ja eksperimentaalselt mõõdetud struktuuritunnuste vahel ning vastavate statistiliste mitmeparameetriliste regressioonimudelite väljaarendamisele kasutades kvantitatiivset nano-struktuur-omadus sõltuvuste (QnSPR) meetodit. Selleks valmistati reaalselt üle 200 erineva mikro- ja makrostruktuuriga süsinikmaterjali, varieerides sealjuures lähtekarbiidi, sünteesitingimusi ning järeltöötlusemeetodeid, mille põhjal koostati unikaalne nanopoorsete süsinike andmebaas. Uurimus annab põhjaliku ülevaate N2 ja CO2 adsorptsioonanalüüsi abil mõõdetud pooride suuruse jaotuse mõjust elektrilise kaksikkihi mahtuvusele. Uurimistöö tulemusena õnnestus esmakordselt eksperimendist tuletatud struktuuritunnuste abil konstrueerida mitmeparameetrilised matemaatilised mudelid poorse süsiniku rakenduslikult olulise füüsikalise omaduse kirjeldamiseks ja prognoosimiseks. Töös tuletatud QnSPR mudelid kirjeldavad nanopoorse süsiniku elektrilise kaksikkihi mahtuvust nii täielikult mikropoorset kui ka mikro-mesopoorset pooride jaotust omavate süsinikmaterjalide korral, peale selle võimaldavad nad täpselt ennustada elektrilise kaksikkihi mahtuvust alternatiivsetes energiaallikates.
Titaankarbiidi kloreerimine oksüdeerivas keskkonnas: mikropoorse süsiniku süntees ja omadused
(2005) Lätt, Marko; Leis, Jaan, juhendaja; Jänes, Alar, juhendaja