Sirvi Autor "Lember, Margus, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
(2020-05-14) Müller, Raili; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reumatoidartriit on põletikuline haigus, mida põeb ligi 1% täiskasvanutest. Tüüpiliselt on artriidist haaratud väikesed liigesed kätel ja jalgadel, need on turses ja valulikud. Liigesepõletik on reumatoidartriidi korral vaid jäämäe tipp, haigusest on haaratud kogu organism, sealjuures tekib põletik juba oluliselt enne esimeste haigusnähtude teket. Tänapäevane ravi võimaldab vältida varasemalt reumatoidartriidi paratamatuks tagajärjeks olnud liigesedeformatsioonide ja tõsiste liigeseväliste nähtude teket. Vaatamata ravi arengule on reumatoidartriiti põdevatel patsientidel endiselt lühem eluiga võrreldes tervetega, peamiselt on varane suremus põhjustatud sagedasemast ja ebatüüpilisest südame- veresoonkonna haiguse esinemisest. Üldrahvastikus on südame- veresoonkonna haiguste risk sageli seotud kõrgema kehakaaluga, reumatoidartriidi korral on leitud vastupidine seos- normkaalulistel on risk kõrgem kui ülekaalulistel. Tüüpilised rasvumisega seotud südame- veresoonkonna haiguste riskitegurid on kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, kõrge kolesterooli ning triglütseriidide tase ja vöökoha rasvumine, mille koosesinemist nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Metaboolse sündroomiga seostub lihaste ja teiste kudede madal tundlikkus veresuhkru taset reguleeriva hormooni- insuliini suhtes (insuliinresistentsus), mis veelgi suurendab veresoonkonna kahjustuse tõenäosust. Reumatoidartriidi üheks kaasnevaks nähuks on keha koostise muutus: rasvkoe osakaalu suurenemine ja lihaskoe vähenemine stabiilse kehakaalu juures. See fenomen, mida nimetatakse sarkopeeniliseks rasvumiseks, suurendab südamehaiguste riski enam kui tavapärane rasvumine. Enamik uuringuid südame- veresoonkonna haiguste riski mõjutavate tegurite ja keha koostise muutuste kohta reumatoidartriidi korral põhinevad kaua kestnud haigusega patsientide andmetel. Varasemalt mujal avaldatud uuringud annavad vihjeid selle kohta, et muutused võivad tekkida juba haiguse esimestel kuudel või isegi enne liigesepõletiku teket. Käesolev uurimistöö selgitab metaboolse sündroomi, insuliinresistentsuse ja keha rasv- lihaskoe osakaalu muutuste kujunemist esimestel kuudel pärast reumatoidartriidi kliinilist avaldumist. Lisaks otsisime haiguse ja eluviisiga seotud nähte, mis seletaksid keha koostise muutuste teket. Andmed põhinevad 92 varase reumatoidartriidiga patsiendi uurimisel, keskmiselt oli uuringute läbiviimise ajaks haiguse diagnoosimisest möödunud üks kuu. Võrdlesime saadud tulemusi Eesti üldrahvastiku andmetega, kaasates kontrollgrupina patsiendid perearstikeskuste nimistutest. Leidsime, et juba reumatoidartriidi esimestel kuudel on ainevahetuslike kõrgema südame- veresoonkonna haiguse riskiga seotud tegurite esinemissagedus kõrgem kui üldrahvastikus. Võrreldes andmeid kontrollgrupiga selgus, et hüpertensiooni, hüperglükeemiat ja metaboolset sündroomi esines oluliselt enam normkaalulistel reumatoidartriidiga patsientidel. Metaboolne sündroom oli 17% normaalkaalulistest artriidihaigetest ja vaid 2% kontrollgrupi samas kaalurühmas, ülekaaluliste/rasvunute seas olulist erinevust gruppide vahel esile ei tulnud. Reumatoidartiidiga patsientidel oli sagedamini kõrgenenud vererõhk, kuid vähesed nende hulgast kasutasid vererõhku alandavaid ravimeid. Perearstikeskusest juhuslikult valitud kõrgenenud vererõhuga patsientidest said ravi enam kui pooled, samas reumatoidartriidi haigetest vaid 31 protsenti. Saab järeldada, et ka varase artriidiga patsiente tuleks tihedamalt jälgida südame-veresoonkonna haiguse riskitegurite osas isegi sel juhul, kui nad on normkaalulised. Südame- veresoonkonna haiguse riski tõstvat madalat tundlikkust insuliini toimele esines varase reumatoidartriidiga haigetel ligi 5 korda enam kui kontrollgrupis. Insuliinresistentsust oli enam meestel ja nendel, kellel olid veres kõrgenenud põletikunäitajad. Leidsime, et nende muutuste teket ei saa ennustada kehamassiindeksi alusel, vaid vähenenud tundlikkus insuliini toime suhtes on seotud madala lihasmassiga. Erinevused kontrollgrupist keha rasv- ja lihaskoelises koostises oli täheldatavad enamikul varase reumatoidartriidiga patsientidest, neist 42% oli madal lihaskoe mass, 68% kõrge rasvkoe protsent ja 26% nii vähene lihaskude kui ka kõrge rasvkoe osakaal (sarkopeeniline rasvumine). Kõigest 16% reumatoidartriidi haigetest olid normaalse keha koostisega, samas tervete hulgas oli normaalse keha koostisega uuritavaid 43%. Lihasmassiga seotud tegurite osas leidsime olulisi erinevusi haigete ja kontrollgrupi vahel. Reumatoidartriidi grupis oli lihasmassi vähesus seotud kõrgema põletikunäitajate taseme, glükokortikoidhormoonide kasutamise ja madalama valgusisaldusega toidus. Kontrollgrupi hulgas olid olulisemad traditsioonilised lihasmassi mõjutajad nagu kõrgem vanus, vähesem liikumine ja suitsetamine. See uurimistöö näitas, et reumatoidartriidile omased kehakaalust sõltumatud eripärad südame veresoonkonna haiguste riskitegurite esinemises kujunevad juba varase haiguse korral. Nende ainevahetuslike muutustega tuleks arvestada hinnates südame- veresoonkonna haiguste riski reumatoidartriidiga patsientidel. Õigeaegne riskitegurite tuvastamine ja mõjutamine raviga võib aidata vähendada südamehaiguste tõenäosust ja vähendada enneaegset suremust reumatoidartriidi patsientide seas.
Changes in structure and function of extremities in early rheumatoid arthritis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-05) Valner, Annika; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reumatoidartriit (RA) on krooniline haigus, mis tekitab põletikku peamiselt käe ja jala väikestes liigestes, esinedes kuni 1%-l elanikkonnast. Ehkki RA ravi on muutunud kättesaadavamaks ja efektiivsemaks, kujuneb kuni 25%-l inimestest haigusest tingitud liigesekahjustus juba esimese kolme haiguskuu jooksul. Lisaks tekivad luu-, lihas- ja rasvkoe strukturaalsed muutused, mis võivad oluliselt mõjutada patsientide elukvaliteeti. Uurimistöö eesmärk on hinnata faktoreid, mis on seotud käte ja jalgade strukturaalsete ning funktsionaalsete muutustega varase RA korral, kuna neid on väga vähe uuritud. Uuringusse kaasati 83 esmase RA diagnoosiga patsienti, rahvastikupõhise kontrollgrupi moodustas 321 uuritavat. Uuritavatel teostati vereanalüüsid põletikumarkerite määramiseks, viidi läbi 24 tunni toitumise analüüs, hinnati lihasfunktsiooni, luutihedust ning kehakoostist. RA patsientidelt küsiti lisaks haiguse anamneesi, hinnati artriidi aktiivsust ning teostati röntgenülesvõte labakätest. Tulemustest ilmneb, et juba varakult esinevad RA puhul nii käte kui ka jalgade struktuuri ja funktsiooni muutused tingituna süsteemsest põletikust. RA-ga patsientidel esines luutiheduse langus käeluudes, käte ja jalgade lihasmassi vähenemine ning koos sellega ka lihasfunktsiooni halvenemine, lisaks käe rasvamassi suurenemine. Esinenud muutused olid seotud kõrgema põletikulise aktiivsusega, toitumisharjumuste ning suitsetamisega. Kuna artriidi haaratus võib varieeruda, siis on oluline hinnata paralleelselt nii käsi kui ka jalgu. Varase RA korral võiks lisaks tavapärasele röntgenülesvõttele teostada ka käeluude luutiheduse ja lihasmassi hindamise koos analüüsidest interleukiin-6 määramisega. See diagnostiline meetod võiks olla kasulik reumatoloogidele, ennetamaks artriidile omaste muutuste teket ning seeläbi mõjutamaks ka ravistrateegiaid.
Health and economic impact of hip fracture in Estonia
(2017-11-13) Jürisson, Mikk; Uusküla, Anneli, juhendaja; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reieluukaela murd vanemas eas on seotud olulise elukvaliteedi languse, liigsuremuse ja kuluga. Arenenud maades saab iga kuues üle 50-aastane naine eluea jooksul reieluukaela murru, kuni 20% haigetest sureb aasta jooksul peale murdu ja murrueelne elukvaliteet taastub vähem kui pooltel haigetest. Samas on tervisekaotuse hinnangutes veel palju ebaselget. Esmashaigestumus Euroopa riikides varieerub, kuid erinevuse põhjused ei ole lõpuni selged. Reieluukaela murruga seotud kulud suurenevad, kuid andmed tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutuse kohta on ebapiisavad. Reieluukaela murru epidemioloogilised ja kuluandmed Eestis on puudulikud. Uurimistöö eesmärk oli reieluukaela murruga seotud tervise- ja majandusmõju hindamine ≥50-aastastel inimestel Eestis 2005-2016 aastal. Hinnati reieluukaela murru avaldumust (ökoloogiline uuring), liigsuremust (rahvastikupõhine retrospektiivne kohortuuring) ja murruhaigete elukvaliteeti, ressursikasutust ja kulusid (prospektiivne kohortuuring). Andmed saadi Eesti Haigekassast, reieluukaela murruga haigete intervjuudest ja Eesti statistika andmebaasist. Leiti, et reieluukaela murru avaldumus Eesti naistel oli suhteliselt madal, kuid meestel üks Euroopa kõrgematest. Murdude arvu suurenemine vaatlusalusel perioodil oli tingitud rahvastiku vananemisest. Murrujärgne elukvaliteet oli vaid 7% võimalikust ja selle taastumine aeglasem kui paljudes Euroopa riikides. Murrujärgse eriarstiabi ja perearsti teenuse kasutus oli võrreldav Rootsiga, kuid taastusravi, koduõenduse ja sotsiaalabi kasutus väga madal. Seda kompenseeris lähedaste abi, mida kasutas 18 kuu jooksul 80% haigetest. Reieluukaela murru 18 kuu kogukulu oli >8000 eurot haige kohta, mis on võrreldav infarkti ja insuldi kogukuluga. Samuti leiti, et reieluukaela murd on oluline iseseisev suremuse riskifaktor. Keskmine murrujärgne üldsuremus ühe aasta jooksul oli 28% ehk 20% võrra (3-4 korda) kõrgem kui ilma murruta isikuil, olles võrreldav dementsuse või metastaatilise vähi korral esinevaga. Liigsuremus nooremates vanusrühmades (50-69 aastat) oli Eestis suurem kui lääneriikides. Kaasuvate haiguste mõju reieluukaela murru liigsuremusele on väike ja ei oma liigsuremuse vähendamisel kriitilist rolli. Liigsuremuse vähendamine saab olla võimalik murru ja selle tüsistuste vältimise ning meditsiinilise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni parandamisega. Tulemused võimaldavad reieluukaela murruga seotud summaarse tervisekaotuse hindamist, sihtrühmade määratlemist murruga seotud suremuse vähendamiseks ja informeeritud tervise- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste langetamist. Tulemusi saab kasutada ka reieluukaela murru ennetus- ja ravimeetmete kulutõhususe hindamisel. Teadaolevalt on tegemist esimese tervikliku reieluukaela murru tervise- ja majandusmõju hindamisega Kesk- ja Ida-Euroopas.
Structure and outcome of family practice quality in the changing health care system of Estonia
(Tartu : Tartu University Press, 2001) Kalda, Ruth; Maaroos, Heidi-Ingrid, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja
Utilisation and outcomes of patient safety incident reporting and learning in hospitals from a nursing perspective: a multi-method study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Uibu, Ere; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tänapäevane tervishoid on tipptehnoloogiat rakendav keerukas süsteem, mille kõige olulisem ülesanne on tagada kvaliteetsed ja ohutud tervishoiuteenused. Inimestel on õigus tervishoiuteenuseid saades olla kaitstud juhuslike vigade tõttu tekkiva kahju eest ning nüüdisaegsed erialased teadmised ja kvaliteedinõuetest kinnipidamine peavad neid ära hoidma. Eesti tervishoiukorraldus näeb ette, et teenuse kvaliteedi eest vastutab teenuseosutaja, kellel on kohustus juurutada süsteemid ning kasutusele võtta tehnoloogiad, mis võimaldavad probleemseid olukordi ette näha ning võimalikku kahju patsiendile vältida. Samuti peab teenuseosutaja looma organisatsioonis positiivse ohutuskultuuri, väärtustama süüdistamisvaba suhtumist ja kasvatama töötajate teadlikkust patsiendiohutusest. Ometi on patsiendikahju lubamatult suur pea kõikjal maailmas. Doktoritöö kirjeldab patsiendiohutusjuhtumitest teavitamist ja selle tulemusi haiglates õenduse vaatenurgast. Selgitatakse, kuidas juhtumiteavitussüsteeme kasutatakse ning kuidas kogutud infot õppimiseks ja patsiendiohutuse tagamiseks rakendatakse. Doktoritöö tulemused näitavad, et kõige enam teavitatakse juhtumitest, millel on selgesti tuvastatavad põhjused või nähtavad tagajärjed. Samuti ilmneb, et kuigi juhtumeid käsitlev teave eeldab pigem suurema ulatusega parendustegevusi, planeeritakse valdavalt selliseid, mis on suunatud inimeste käitumise, mitte süsteemi muutmisele. Detailsete plaanide koostamine parendustegevuste elluviimiseks ning tulemuste hindamine ei ole aga tavapraktika, mistõttu ei ole teada, kas muutused toimusid või mitte. Õed ja õendusjuhid kui kõige agaramad juhtumiteavitussüsteemi kasutajad näevad selle väärtust personali kasvanud teadlikkuses ja pädevuses ning konkreetsetes elluviidud muudatustes. Samas tunnistavad nad, et patsiendiohutuse tagamiseks tehakse liiga vähe organisatsiooni tasandil muudatusi ning napib kutse- ja erialadevahelist koostööd. Vahetu tagasiside andmine juhtumist teavitajale ja süstemaatiline teabe jagamine juhtumitest õppimiseks on organisatsioonides pigem haruldased. Seega on ilmne, et patsiendiohutus vajab mitmetasandilisi ja kogu tervishoiusüsteemi hõlmavaid muudatusi ning juhtide senisest suuremat tuge ja panust. Juhtumiteavitussüsteemide kasutamise tõhustamiseks tuleb nendes arendada kogu teavitamise ja õppimise protsessi, et selle kaudu saavutada soovitud tulemus – ohutum tervishoid.