Sirvi Autor "Lepa, Ege" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist(2019-02-25) Lepa, Ege; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Ringvee, Ringo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondVäitekirjas „Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist“ on arhiivimaterjalide, Eesti Islami Koguduse põhikirjade, 45 intervjuu ja aastatel 2015-2018 toimunud osalusvaatluste käigus kogutud andmete abil iseloomustatud ja analüüsitud taasiseseisvunud Eesti islamikogukonna dünaamikat, lähtudes kogukonna enda liikmete antud hinnangust, mille kohaselt selle dünaamika kujundavad suhted kogukonna peamiste gruppide – nn „tatarlaste“ (kelle all mõistetakse kogukonnasiseselt nii siia enne nõukogude okupatsiooni asunud eesti ühiskonna integreerunud nn põlistatarlasi kui nõukogude perioodil Eestisse suundunud tatari, aserbaidžaani, usbeki, kasahhi jt Nõukogude Liidu islamipiirkondade venekeelseid elanikke), „eestlaste“ (kelle all mõistetakse eestlastest konvertiite) ning „araablaste“ (kelle all mõistetakse nii väheseid siin aastakümneid elanud kui enamasti viimase kümne aasta jooksul Eestisse kas tööle, õppima või pagulasena kaitset otsima tulnuid) – vahel. Töö keskmes on nimetatud kolme grupi esindajate narratiivid endast usklikuna, nende käsitlus sellest, kas ja kuidas on võimalik Eestis islamit praktiseerida, ning 1989. aastal taastatud Eesti Islami Koguduse rollist siinsete moslemite elus. Nõukogude Liidu lagunemise ja taasiseseisvumise sündmuste keerises kahe maailmasõja vahel tegutsenud Narva ja Tallinna islami usuühenduste mantlipärijana taastatud Eesti Islami Kogudus on muutunud algselt tatarlastest koosnenud ja koguduse liikmete erakorterites reedesi ühispalvusi ning usupühasid tähistavast väikesest kogukonnast paljurahvuseliseks endise Nõukogude Liidu territooriumi islamiusulisi rahvaid esindavaks organisatsiooniks, mille kõrvale on tekkinud mitmeid teisi peamiselt Tallinnas Keevise tänaval asuva islami keskuse ümber koonduvaid organisatsioone. Konvertiitide ja uusimmigrantide lisandumine kogukonnale on kaasa toonud muutusi Eesti Islami Koguduse tegevuses ja juhtimises, „tatarlaste“, „eestlaste“ ja „araablaste“ narratiivid endast kui usklikust ning endast kui kogukonna liikmest ning muutustest mõlemal tasandil on unikaalsed isiklikul tasandil, kuid omavad ühisjooni grupina, näidates Eesti islamikogukonna arengut nende gruppide vastasmõju taustal.Kirje Polise kujunemise kajastusi vara-arhailises Kreeka luules(Tartu Ülikool, 1999) Lepa, Ege; Kõiv, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut