Sirvi Autor "Lepajõe, Marju, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
17. sajandi lõpu eesti- ja lätikeelsete piiblitõlgete interdistsiplinaarne võrdlus Ii 40 ja 1Pt 3 põhjal
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kampe, Albert; Ross, Kristiina, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kirikuloo õppetool
Käesoleva magistritöö autori eesmärk on uurida, kui ühtne 17. sajandi lõpul kindralsuperintendent Johann Fischeri organiseerimisel toimunud piiblitõlke ettevõtmine oli. Selleks uurib autor põhja-, lõunaeesti ja lätikeelseid piiblitõlkeid, et selgitada välja nende kattuvus Martin Lutheri tõlkega ja heebrea- ning kreekakeelsete algtekstide lähedus. Autor võrdleb ka eesti- ja lätikeelseid piiblitõlke trükiseid ja ühte käsikirja raamatukujunduslikult, trükitehniliselt ja tekstoloogiliselt, et leida kattuvusi ja lahknevusi. Autor esitab ka oma nägemuse selle kohta, milline oli J. Fischeri roll tõlgete valmimisel ja trükkimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
4. sajandi Egiptuse kristlike kõrbeaskeetide religioossete kogemuste vormidest Palladiose „Historia Lausiaca's“
(Tartu Ülikool, 2014) Väljan, Helena; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Augustinuse retoorika antiikretoorika taustal
(Tartu Ülikool, 2015) Kuremägi, Jana; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Benediktlaste kloostriviipekeelest anglosaksi indicia monasterialia näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Alliksaar, Rauno; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Georg Mancelius teoloogina juhendatud disputatsioonide põhjal
(2010-06-11T07:26:33Z) Kand, Merle; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Lepajõe, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harmoonia kui muusika ning kooskõla Boethiusel
(2010-08-19) Paesalu, Ave; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Päll, Janika, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jaakobuse protoevangeelium ja selle tõlge
(Tartu Ülikool, 2020) Viin, Kristina; Lepajõe, Marju, juhendaja; Riistan, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks on tõlkida vanakreeka keelest eesti keelde Jaakobuse protoevangeelium. See ülesanne langes mulle osaks Tartu Ülikooli usuteadus-konnas korraldatud stipendiumikonkursi käigus. Bakalaureusetöös on püütud anda teks-tile erinevate allikate põhjal ka asjakohane taust, käsitledes muuhulgas kõige uuemaid uuringuid. Lisaks on esitatatud lühike tõlkeanalüüs. See apokrüüfiline Maarja ja Jeesuse lapsepõlveevangeelium pärineb, sellisel ku-jul nagu meie seda teame, viimaste teaduslike uurimuste põhjal 2. sajandi keskpaigast. Jaakobuse protoevangeelium jutustab Neitsi Maarja sündimise, üleskasvamise ja Jeesuse sünni loo, mis kinnitab Maarja neitsilikkust ning kirjeldab tema põlvnemist kõrgest soos ning tema üleskasvamist templis. Teosel näib olevat eeskätt apologeetiline eesmärk, et kaitsta Neitsi Maarja neitsilikkust ja päritolu erinevate rünnakute ees. Samuti on teost võrreldud Kreeka-Rooma maailma ülistuskirjanduse žanriga. Kuigi Läänes tekst 405. aastal tekst hereetiliseks tunnistati ning suuresti kättesaamatuks jäi, mõjutas see palju kristlikku kunsti ning siit said alguse hilisemad Maarja traditsioonid ning marioloogia areng. Teos on õpetuslikuks allikaks eeskätt kreeka ja roomakatoliku teoloogiale, kus Neitsi Maarja on Igavene Neitsi ning omab tähtsat staatust Theotokosena, Jumala Emana. Juhtivate teadlaste arvates on siin tegemist mitmekihilise kompositsiooniga, mis toetub eeskätt Matteuse ja Luuka evangeeliumile. Kuna teoses on probleeme nii Palestiina geograafia, juutide eluolu ja kommete tundmisega, et saa terviktekst pärineda teadlaste arvates juudi keskkonnast. Eeldatakse kontakte Kreeka-Rooma maailmaga. Teoses esineb ka mitmeid stilistilisi ja struktuurilisi ebatasasusi. G. T. Zervos esitab oma 2019. aastal ilmunud uurimuses hüpoteesi, mille järgi väga on varajase juudi pärimusel põhineval „Maarja sünni” algteksti peale ehitanud kolm autorit 1. ja 2. sajandil keeruka kompositsiooni nii apologeetilistel kui dogmaatilis-tel eesmärkidel ning Zervos seostab Jaakobuse protoevangeeliumi 3. autorit ehk redakto-rit Justinus Märteri koolkonna või koguni Justinus Märteri endaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
López de Oñaz y Loyola ja laiskus
(Tartu Ülikool, 2013) Heinsar, Hannes; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool.Usuteaduskond
Tutvustan lühidalt López de Oñaz y Loyolast alguse saanud Jeesuse Seltsi tegevusi ja algupära. Tahan näidata vaimset pingevälja kontemplatsiooni ja tegevuse vahel ning toon välja võimaliku takistuse pingete tasakaalus hoidmisel akeedia näol. Aquino Thomase järgi on akeedia kurbus vaimuliku rõõmu ees.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Püha Birgitta visioonidest kui imetegudest
(Tartu Ülikool, 2013) Viira, Kristina; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu ülikool. Usuteaduskond
Käesolev uurimus andis osalise vastuse minu küsimusele Birgitta imetegude kohta. Oma piiratuses eeldasin, et imeteod on n ö käega katsutavad ja neid on võimalik faktide alusel kontrollida. Kuid kui mõelda veidi laiahaardelisemalt, siis imetegu ei ole ainult füüsiliselt kontrollitav asi, vaid nagu Elmar Salumaa oma „Süstemaatilise teoloogia käsiraamatus“ (Salumaa 2008: 98) annab definitsiooni imele ja imeteole, on ime ja imetegu nähtus või kogemus, mis äratab imetlust ja panevad meid imetlema kõike seletamatut. Minu jaoks on Birgitta visioonid imetlust väärivad, sest ehkki sõnumi sisu on neis visioonides küll korduv, on Birgitta oma vaimuanniga pannud need sõnumid kirja hämmastava värvikuse ja detailirohkusega. Lisaks avaldab muljet tema isikupärane ja uudne lähenemine oma kloostrikorra loomise soovile − luua klooster, milles teeniksid ühes nii mungad kui nunnad ja juhiroll oleks naissoost abtissil, kellele alluks ka meeskloostri eestseisja. 24 Birgitta pühalikkusele (millele ei ole kahtlust tema karskuse täieliku vooruslikkuse taotluse ja kirgliku usu tõttu) annab kinnituse ka tema komekordne pühakuks kuulutamine erinevate paavstide poolt. I kord kuulutati Birgitta pühakuks aastal 1391, II korda kuulutati Birgitta pühakuks 1.07.1419 paavst Martinus V poolt ja III kord paavst Johannes Paulus II poolt aastal 1999.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Robert K. C. Formani "psychologia perennis" ja selle rakendatavus
(Tartu Ülikool, 2013) Lill, Siim; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Esmalt on antud lühike ülevaade termini philosophia perennis’e ajaloost ning sellest, kuidas see termin on seotud 20. sajandi müstilisi kogemusi seletada püüdvate autorite teostega. Nõnda on ära näidatud Robert K. C. Formani psychologia perennis’e paiknemine ajaloolises kontekstis. Seejärel on antud ülevaade Steven T. Katzi konstruktivistlikust müstitsismiteooriast, mis ütleb, et kõik kogemused on kujundatud meie keeleliste, kultuuriliste ja muude nn „taustsüsteemi“ omapärade poolt – seega on nende poolt paika pandud ka müstilise kogemuse olemus. Näidatud sai, et Robert K. C. Forman vastandub sellele omapoolse hüpoteesiga, et on olemas nn „puhta teadvuse seisund“, mis ei sõltu meie taustsüsteemidest ning mis kujutab endast kohtumist inimteadvuse „puhtaima“ ja elementaarsema olemusega. Viimaseks analüüsiski käesolev töö Jan van Ruusbroeci teost Dat boecsken der verclaringhe, kus kirjeldatud kolmas Jumalaga ühenduses olemise võimalus vastab Formani arusaamade järgi „puhta teadvuse seisundile“.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Siegfried Aaslava askeesiuurijana
(Tartu Ülikool, 2016) Tamm, Marleen; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Tooma tegude struktuurianalüüs
(Tartu Ülikool, 1998) Rebane, Triin; Lepajõe, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tsistertslased Eestis XIII sajandil: religioossuse tüüp ja praktilised väljundid
(2010-06-01T05:31:38Z) Viia, Mariina; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Lepajõe, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vanakiriku liturgia saksa-eesti valiksõnastik
(Tartu Ülikool, 2014) Reimand, Kadri; Loogus, Terje, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Värvussümboolika kujunemisest varakristlikus kunstis Galla Placidia mausoleumi mosaiikide näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Lehari, Riste; Lepajõe, Marju, juhendaja; Alttoa, Kaur, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond