Sirvi Autor "Leppik, Ede" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Diversity of lichens in semi-natural habitats of Estonia
(2013-11-12) Leppik, Ede
Pika traditsiooniga Eesti poollooduslikud kooslused – puisniidud ja loopealsed (alvarid) – on looduskaitse seisukohalt olulised kui omapärase ja liigirikka samblikuelustiku, sealhulgas haruldaste ja kaitset väärivate samblike elupaigad. Kahjuks on need poollooduslikud kooslused nii Eesti kui kogu Euroopa kultuurmaastikult kadumas, mis on tingitud eelkõige traditsioonilise majandamisviisi lakkamisest. Puisniidud on võsastunud või haritud üles põllumaaks ning looniidud ja -karjamaad on asendunud tihedate kadastikega, kuna loomade karjatamine madala produktiivsusega alvaritel pole eriti tulus. Puisniitude võsastumise ja kinnikasvamise tulemusel on muutunud sealsed klimaatilised tingimused, eelkõige valgustingimused. See omakorda on muutnud ja vaesustanud puisniitudele omaseid epifüütseid samblikukooslusi. Valgusnõudlikud liigirikkad samblikukooslused on asendunud liigivaeste varju taluvate samblike kooslustega. Et säilitada või taastada epifüütide liigirikkust puisniidul, tuleks luua võimalikult heterogeensed tingimused. Säilitada tuleks puisniitude mosaiikset poolavatud struktuuri jättes kasvama erinevaid puude- ja põõsastegruppe. Puid ja järelkasvu tuleks raiuda valikuliselt, jättes kasvama eri vanuses ja erinevat liiki puid. Traditsiooniline puisniitude majandamine hõlmab ka niitmist või karjatamist, mis tagab puisniidu avatud struktuuri. Ka loopealsete maapinnasamblikud on mõjutatud traditsioonilise majandamise (karjatamise, kadakate harvendamise) lakkamisest. Maapinnasamblike liigirikkus väheneb ja liigiline koosseis muutub rohu- ja põõsarinde katvuse suurendes. Muutub ka samblike kasvuvormide proportsioon, koorikja ja soomusja kasvuvormiga liigid asenduvad põõsasja kasvuvormiga liikidega. Rohu- ja põõsarinde pealetungi suhtes on eriti tundlikud haruldased ja kaitset väärivad liigid. Loopealsete samblikele alternatiivsed kasvukohad, nagu vanad lubjakivikarjäärid, endised sõjaväealad või nurjunud metsastamise katsega jäätmaad, on kujunenud loopealsete samblikele omamoodi ajutisteks asendusaladeks või refuugiumiteks. Seetõttu võiks loopealsete taastamisel ja majandamisel rakendada lisaks traditsioonilistele majandamisvõtetele (karjatamine ja kadakate harvendamine) ka drastilisemaid võtteid nagu mullapinna laiguti eemaldamine aluspõhjani välja.
Epifüütsete samblike mitmekesisust mõjutavad tegurid Eesti puisniitudel
(2007-06-12T05:42:04Z) Leppik, Ede