Browsing by Author "Liik, Maarika"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Cognitive functioning, perceived cognition, subjective complaints and symptoms of depression in patients with epilepsy: Neuropsychological assessment and SPET brain imaging study
    (2014-06-27) Liik, Maarika
    Kognitiivsed ja psühhiaatrilised probleemid on epilepsia sagedasteks kaaslasteks. Kognitiivsete häirete, sagedaste subjektiivsete kognitiivsete kaebuste ja depressiooni esinemise risk on epilepsiaga inimestel oluliselt suurenenud. Antud uurimistöö eesmärk oli kirjeldada epilepsiaga patsientide objektiivset kognitiivset profiili ja tajutud kognitiivseid võimeid, mõõta depressiooni mõju nii objektiivsele kui subjektiivsele kognitiivsele toimimisele ja uurida serotoniini transporteri (SERT) sidumisaktiivsust seoses depressiooni sümptomite esinemisega epilepsiaga inimestel. Uuringus osales 62 epilepsiaga patsienti ja 53 tervet katsealust, kes läbisid neuropsühholoogilise hindamise, täitsid subjektiivsete kaebuste küsimustiku ja depressiooniküsimustiku. 12 epilepsiaga patsienti osales üksikfooton-emissioon tomograafia uuringus (SPET), kus kasutati SERT ligandi 123I-ADAM. Tulemustest selgus, et epilepsiaga patsientide sooritus oli kontrollgrupiga võrreldes nõrgem erinevates verbaalsete võimete testides. Fokaalse epilepsiaga patsientide testitulemused olid generaliseerunud epilepsiaga patsientide tulemustest kehvemad. Subjektiivsed kognitiivsed kaebused ei korreleerunud objektiivsete testitulemustega, kuid olid olulisel määral seotud depressioonisümptomite esinemisega. Depressiooniküsimustikus kõrgema punktisummaga patsiendid esitasid rohkem subjektiivseid kaebusi. Depressiooni sümptomite esinemine seostus mitmete kognitiivsete testitulemustega, viidates depressiooni võimalikule laastavale toimele epilepsiaga patsientide kognitiivsete võimete osas. SERT sidumisaktiivsus SPET uuringul ei näidanud mingeid seoseid depressiooni sümptomitega epilepsia korral. Antud uurimistöö tulemused rõhutavad neuropsühholoogilise hindamise, aga eriti depressiooni diagnoosimise ja ravi vajalikkust epilepsiaga inimestel. Suurenenud subjektiivsete kaebuste määra ei tohiks epilepsia korral kontrollimatult seostada objektiivsete kognitiivsete häiretega, vaid see peaks arsti hoiatama võimaliku depressiooni ilmingute osas.