Sirvi Autor "Liivik, Ero" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Otsedemokraatia Eestis: õigussotsioloogilisi aspekte
(2017-02-14) Liivik, Ero; Käärik, Henn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Kehtivas PS-s puudub rahvaalgatuse institutsioon ning rahvahääletust saab algatada üksnes Riigikogu. Viimase 15 aasta jooksul Riigikogus toimunud otsedemokraatia diskursuse raames oli keskseks opositsiooni algatatud debatt rahvaalgatuse põhiseadustamise küsimuses (2003-2008). Diskursust hinnati osaliste endi poolt mitte üksnes rahvaalgatuse õiguslikus kontekstis, vaid Eesti parlamentaarse kultuuri indikaatorina in genere. Lõppkokkuvõttes jäid domineerima majoritaarse (majoritarian democracy), mitte arutleva demokraatia (deliberative democracy) põhimõtted. Diskursusanalüüs näitas, et debatil puudusid (Habermas-Alexy mudeli järgi) olulised ratsionaalse diskursuse eeldused. 1992. a. referendumil vastuvõetud PS-ga riivati/riivatakse olemuslikult rahva kui suverääni õigusi, sh õigust otsedemokraatiale. Olulise tähenduse omandab seejuures vaba resp parlamentaarne mandaat (PS § 62), mille määravaks tunnuseks on volitatu, mitte volitaja tahte ülimuslikkus. Võimuressursside põhjendamatult ebavõrdne jaotus rahva kui vormilise suverääni ning rahvast esindava kogu vahel viib õigussotsioloogilisest vaatenurgast kaaluka küsimuseni: milliste suhetega rahva ja Riigikogu vahel on tegemist, võimu- või domineerimissuhetega? Lähtudes arusaamast, et domineerimine on võimu autoritaarne/autokraatlik/antidemokraatlik erivorm, saab antud juhul rääkida üksnes viimastest. Rahva ja rahvaesindajate võimusuhted ning nende raames toimivad konkreetsed võimumehhanismid peaksid edaspidi pälvima õigussotsioloogide ja sotsioloogide märksa tõsisemat tähelepanu. Tegemist on poliitiliste baassuhetega, mille iseloom määrab demokraatia tegeliku määra.