Sirvi Autor "Lillemäe, Eleri, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigikaitseõpetuse roll riigikaitses: riigikaitseõpetajate vaade
(Tartu Ülikool, 2023) Lass, Henry; Lillemäe, Eleri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli mõista, kuidas riigikaitseõpetuse õpetajad näevad riigikaitseõpetuse ainet. Täpsemalt uurisin, kuidas kirjeldavad riigikaitseõpetajad enda rolli aine kujundamisel, milliseid eesmärke peavad õpetajad ise kõige olulisemaks ainet õpetades ning millised on riigikaitseõpetuse arenguvõimalused tulevikus. Metoodika osas selgitasin kvalitatiivse uurimismeetodi valikut, ning horisontaalse sisuanalüüsi eelist käsitletava teema uurimiseks. Kvalitatiivsest uurimismeetodist tulenevalt viisime töö raames läbi riigikaitseõpetuse õpetajatega 10 intervjuud, milles osales kokku 18 õpetajat. Horisontaalset sisuanalüüsi kasutades viisin läbi induktiivse kodeerimine, mis võimaldas intervjuudes peamisi olulisi teemasid koondada ja analüüsida. Kokkuvõtteks on riigikaitseõpetuse õpetajate jaoks oluline olla hea õpetaja, mis tähendab, et õpetajal on sisemine motivatsioon, missioonitunne, ainet õpetada; õpetaja on kompetentne nii erialaselt, kui pedagoogiliselt; õpetajal on piisavalt isiklikke kogemusi, mida ainet õpetades õpilastega jagada. Olulised aine eesmärgid õpetajate jaoks on positiivsete hoiakute kujundamine ja kaitsetahte tõstmine, õpilaste riigikaitsealaste teadmiste arendamine ning viimaks praktiliste oskuste andmine õpilastele, et nad saaksid hakkama kriisiolukorras. Tulevikus võiks õpetajate meelest olla riigikaitseõpetus korraldatud tsentraalse üksuse poolt, et aine tase oleks kooliti ühtlane, samuti võiks mõningate muudatustega olla aine tulevikus kohustuslik, praegusel kujul aine ei sobi hästi kohustuslikuks aineks riiklikul tasandil. Ainemahu osas arvasid õpetajad, et vähemaga hakkama ei saaks, kuid mõnel juhul võiks olla haridussüsteemis võimalus valdkonnast huvitatud õpilastel riigikaitsealaseid teadmisi süvendatult õppida. Selle töö keskmes oli riigikaitseõpetuse aine nägemine ning mõistmine õpetaja silmade läbi, edasiarendusena peaks tulevikus uurima süvendatult ka teiste osapoolte vaateid seoses ainega. Näiteks, millisena näevad ainet Kaitsevägi, õpilased, koolide juhid, poliitikakujundajad. Veel oleks kindlasti hea uurida õpilaste interpretatsiooni aine eesmärkidest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tööandjate hoiakud seoses töötajate reservõppekogunemisel osalemise rahalise toetamisega ja neist tulenevad käitumuslikud sekkumisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2025) Kelder, Karoline; Lillemäe, Eleri, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti riigikaitse tugineb reservväe põhimõttele, mille tõhus toimimine eeldab lisaks pühendunud reservväelastele ka tööandjate mõistvat suhtumist ja toetavat käitumist. Tööandjate toetus võib väljenduda töötasu edasises maksmises töötajale õppekogunemisel viibimise ajal, riikliku õppekogunemise osalustoetuse ja töötasu vahe kompenseerimises või tasustatud lisapuhkuse andmises. Magistritöö eesmärk on uurida tööandjate hoiakuid seoses töötajate reservõppekogunemisel osalemise rahalise toetamisega ning analüüsida, miks tööandjate valdavalt toetavad hoiakud ei realiseeru alati vastava käitumisena. Kvalitatiivse uuringu tulemuste põhjal disainiti ka üks võimalik lahendus – tööandjatele mõeldud otsustuspuu, mis aitab tööandjatele valida sobivaimat toetusviisi ja seega suurendada tööandjate toetavat käitumist. Kvalitatiivne uuring tugineb käitumisteaduslikul COM-B raamistikul (Michie et al., 2011), mille kaudu analüüsiti tööandjate võimekust, võimalusi ja motivatsiooni töötajate rahaliseks toetamiseks. Empiirilises osas viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud üheksa tööandjaga, kes juba rakendavad rahalisi toetusmeetmeid oma töötajate reservõppekogunemistel osalemisel. Lisaks analüüsiti õppekogunemiste järgselt reservväelaste seas läbi viidud küsitluste tulemusi. Kvalitatiivne analüüs näitas, et kuigi hoiakud on valdavalt toetavad ja tööandjate motivatsioon on väärtuspõhine, pärsivad soovitud käitumise kujunemist ebapiisav teadlikkus toetusskeemidest, rakenduslikud takistused (nt bürokraatia, infosüsteemide piirangud) ning sotsiaalse normi nõrk tajumine. Uuringu tulemusel töötati välja lahenduste kaart 14 võimaliku tegevusega, mis soodustaksid tööandjate soovitud käitumist või eemaldaks selle takistusi. Kõiki tegevusi hinnati arvatava mõjukuse ja teostatavuse alusel. Üks lootustandev lahendus realiseeriti ka esialgse prototüübina - otsustuspuu, mis toetab tööandjaid sobivaima toetamisviisi valimisel, arvestades organisatsiooni suurust, töökultuuri ja varasemaid kogemusi. Magistritöö sisaldab ka veebipõhise eksperimentaalse mõju-uuringu plaani, mille eesmärk on hinnata, kas otsustuspuuga tutvumine suurendab tööandjate teadlikkust toetamisvõimalustest ning valmisolekut oma töötajaid reservõppekogunemistel rahaliselt toetada. Töö järeldab, et lisaks olemasolevale väärtuspõhisele kommunikatsioonile on tööandjate toetava käitumise kujundamiseks vajalikud struktuursed sekkumised, mis lihtsustavad otsustamisprotsessi ja kujundavad sotsiaalset normi. Uurimistöö esitab rakenduslikke soovitusi nii poliitikakujundajatele kui tööandjatele, et suurendada tööandjate toetust ning seeläbi tõsta reservväelaste osalemismäära õppekogunemistel ja tugevdada riigikaitse valmisolekut.